Indrek Kald • 10. juuni 2013 • 2 min
Jaga lugu:

RM: kahanenud investeeringud aeglustavad SKP kasvu

Esimese kvartali tagasihoidlikuma majanduskasvu põhjustasid kahanenud investeeringud, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Järgneb Madis Abeni kommentaar:

Esimeses kvartalis oli Eesti SKP kasv rahandusministeeriumi ootustest madalam, kuid seda mõjutasid mitmed ühekordsed või ajutised tegurid. Majanduse lisandväärtus, mis ei arvesta aktsiisimaksude laekumise negatiivset mõju, suurenes aastaga 2,2 protsenti ning riigieelarve laekumiste mõistes olulisem SKP nominaalkasv vastas 5,7%ga ministeeriumi kevadprognoosile.

Mitmed eelmisel aastal aset leidnud positiivsed arengud Eesti majanduses selle aasta esimeses kvartalis oodatult aeglustusid. Esimese kvartali tagasihoidlikuma majanduskasvu peamine põhjus oli investeeringute vähenemine, mida lisaks ehitustegevusele mõjutas ka ettevõtete vähenenud kapitalimahutus masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse.

Töötajate palgatulu kasvas esimeses kvartalis siiski peaaegu 7%, kuid üha suurem osa sellest tuleb edaspidi keskmise palga kasvust ning üha väiksem osa hõivatute arvu suurenemisest. Hõive kasvu pidurdab enam madal nõudlus toodangu järele, kuid pikemas plaanis üha rohkem tööealiste arvu kahanemine.

Tarbijate kindlustunne oli aasta algul selgelt kõrgem nii eelmise kvartali kui aastatagusega võrreldes. See julgustas elanike tarbimiskulutusi  suurendama palga- ja pensionitulu kasvust mõnevõrra kiiremini. Tarbimine suurenes valdavalt toidu ja teiste kulukaupade arvelt, kuid kiirelt kasvas ka kodu sisustamisega seotud kestvuskaupade ja vaba ajaga seotud teenuste tarbimine. Poolpüsikaupade tarbimine püsis aastatagusel tasemel ning rõivaste ja jalanõude tarbimine aastaga vähenes.

Valdav osa majanduskasvust tuli tööstussektorist. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu panustas eelkõige  elektroonikaseadmete ja keemiatoodete tootmismahtude suurenemine  ja kasumlikkuse paranemine. Pooltes majandusharudest lisandväärtuse langus jätkus nii nõrga eksportnõudluse kui tagasihoidliku sisetarbimise tõttu.

Positiivselt panustas majanduskasvu veel energeetikasektor tänu elektrienergia tugevale ekspordile. Teenindussektori lisandväärtus kasvas nõrgenenud välis- ja sisenõudluse tõttu marginaalselt. Enim pidurdas kasvu veonduse ja laonduse lisandväärtuse langus, mida võib seostada vähenenud kaubavoogudega ning halvenenud kasumlikkusega laomajanduses. Samal ajal kiirenes sisekaubanduse lisandväärtuse kasv seoses hulgikaubanduse majandusnäitajate paranemisega.

Arvestades ebasoodsat väliskeskkonda, kus Põhjamaade kui peamiste kaubanduspartnerite kaubavahetusmahtude langus süvenes, oli Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kuueprotsendine suurenemine esimeses kvartalis hea tulemus. Kui möödunud aastal ületas impordi kasv eksporti kõrge investeerimisaktiivsuse tõttu, siis selle aasta alguses oli ekspordi kasv taas tugevam tänu tagasihoidlikumale sisenõudluse arengule, mistõttu netoekspordi panus pöördus positiivseks.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt