Mullu majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus pidurdus järsult, olles mõjutatud eriehitustööde ja hoonete ehituse lisandväärtuste vähenemisest. Rajatiste ehituse lisandväärtus aga kasvas. Tähtsaima põhjusena võib näha ehitustööde mahu vähenemist pärast mullu hoonete energiatõhususe tõstmiseks tehtud tööde lõpetamist.
Lisaks mõjus Eesti majanduskasvule negatiivselt ka lisandväärtuse vähenemine kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, seda peamiselt juriidiliste toimingute ja arvepidamise tegevusala lisandväärtuse kahanemise tõttu.
Samuti pidurdas majanduskasvu netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude laekumiste vähenemine.
I kvartalis kasvas hõivatute arv kiiremini kui püsivhindades SKP, samas töötatud tundide arv vähenes. Seetõttu kahanes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, samas kui tööjõu tunnitootlikkus suurenes 2%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud on kasvanud. I kvartalis kasvas tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest oluliselt kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasvas kuuendat kvartalit järjest.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 6%-ni ning impordi kasv aeglustus 2013. aasta I kvartalis 5%-ni. Kaupade sisseveole avaldas mõju enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning muude transpordivahendite import. Kaupade väljaveo kasvule andsid olulise panuse kemikaalide ja keemiatoodete, arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete eksport. I kvartalis oli netoekspordi suhe SKP-sse -0,2%, ehk import oli teist kvartalit järjest ekspordist suurem.
Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 3%-ni, moodustades SKP-st 99%. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes I kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 7%. Peamiselt mõjutas seda ettevõtetesektor, kus kapitali kogumahutus transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse vähenes. Viimati kahanes kapitali kogumahutus hinnamõjusid arvestades 2010. aasta III kvartalis. Sisemajanduse nõudluse kasvu toetas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine 4%, mida toetas jaemüügi kasv. Suurim mõju oli kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisel toidukaupade, toitlustusteenuste ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse ja varuosade) tarbimise kasvul. Sisenõudluse kasvu toetas ka ettevõtete varude juurdekasv.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini