Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ideed hoiavad vaimu värske

    "Oleme õhinad mängijad - pooltel meie inimestel on lennupisik ja kodus mingi lennumasin," kinnitab kaitsetööstusettevõtte OÜ ELI tegevjuht Tõnu Vaher ja lisab muiates, et isegi nende programmeerija kibeleb õhusõidukeid lennutama.

    Kui kümme aastat tagasi, nokia-raamatu ilmumise ajal sai Vaher uhkusega näidata esimest vigurlennumudelit, siis nüüd esitleb ta, silmad säramas, kaasaegset drooni ehk multirootorit. Seni peamiselt militaarotstarbelisi simulaatoreid tootnud ELI hakkas mehitamata õhusõidukitega tegelema 2003. aastal. Ühe vahepealse põlvkonna lennumasina SWAN II on ELI edukalt müünud maha Gruusia armeele. ELI viimane prototüüp, multirootor sai tänavu juulis kaitseministeeriumi konkursil 98 000 euro suuruse toetusraha.
    Tegu on lennumasinaga, millel on neli rootorit. Õhusõiduk on kokkupandav ja mahub väiksesse seljakotti. Multirootor on varustatud autopilootide, kontrollerite, kaamerate ja paljude muude vidinatega ning kaalub, olenevalt versioonist 2,5-4,5 kilo.
    "Kui sa sellise nelja ja poole kilose asja sülle võtad, siis sa ei usu, et see on võimeline õhku tõusma. Aga ta tõuseb ja suudab tund aega lennata ka," seletab Vaher. "Kusjuures iga detaili juures on insener mõelnud, kuidas saaks veel grammi võrra kergemaks teha."
    Vaher räägib, et kui internetist otsida infot mitme rootoriga lennumasinate kohta, siis kaob igasugune isu nende tootmise järele ära, sest selliseid masinaid on maailmas väga palju tehtud. Üle 90 protsendi neist on mudelistide tehtud ja selliste riistapuude eesmärk on fotografeerida või filmida mingeid objekte.
    "Mina tegin järelduse, et tegelikult selliseid, mida sõjaväelane kasutada tahaks, praktiliselt polegi olemas," põhjendab Vaher, miks nad hakkasid üldse arendama multirootori projekti. "Sõjaväelane tahab, et lennumasin oleks väike, et see oleks kokkupandav, et see oleks ühe mehe poolt kaasaskantav ja ühe mehe poolt opereeritav."
    ELI mehed ei välista, et mitmeid nende ainulaadseid lahendusi multirootori juures võidakse hakata järele tegema. Nii nagu on juhtunud näiteks ELI poolt välja töötatud ja patenteeritud tagasilöögisimulaatori ehk matkmudeliga või lennumasinate kokkupandava stardikatapuldiga.
    "Me püüame olla oma arendustega sammu võrra copy-meistritest eespool, kui et hakata nendega pikka ja tülikat kohtuteed käima," tutvustab ELI insener Priit Leomar firma põhimõtet. "Oleme korduvalt kogenud, et ka üks-ühele maha viksitud toode ei hakka töötama nagu peaks. Sest meie oleme sellele tootele kulutanud 5-6 aastat, et iga nüanssi lihvida. Toote töökindlus võib sõltuda ka ühest pisikesest kruvist."
    ELI rekordkäive, 3 miljonit eurot pärineb 2010. aastast ja suure käibekasvu tagas edukas tehing Gruusiaga. Kõik algas sellest, et Eesti Vabariik kinkis seitse aastat tagasi Gruusiale ühe ELI lasersimulaatori ja pool aastat hiljem saatis firma omal initsiatiivil Gruusiasse ühe tankitõrje simulaatori.
    "Me arvasime, et kinkimine on kaval mõte ja nii oligi - mõne aja möödudes tulid grusiinid meie toodangut vaatama," meenutab Tõnu Vaher. "Läks veel mõni aasta ja ühtäkki helistas mulle Gruusia kaitseväe hangete osakonna ülem ja ütles, et nad on otsustanud meie toodangu kasuks. See tähendas, et me pidime sisuliselt ühe aastaga tootma kõiksugu väljaõppevahendeid ligi kümme korda rohkem kui kõigi eelnevate aastate jooksul kokku olime teinud."
    Toodangu müük Gruusiasse käis läbi vahendusfirma OÜ United Armaments International, mille osanikeringis oli mingi aeg ka ELI. United Armaments International suuromanik, kaitseministeeriumi endine kantsler Lauri Almann jäi palvele kommenteerida koostööd ELIga kidakeelseks. "Meil ei ole tavaks kommenteerida üksikuid tehinguid, klientide projekte ega koostööpartnerite tegevust," vabandab ta oma e-kirjas. "Raamatut ("40 Eesti nokiat" - toim.) mäletan aga hästi ja ilmselt oleks aeg uus kirjutada - selles osas aitame heameelega kaasa, sest uusi tooteid ja lahendusi lisandub peaaegu iga kuuga."
    Tõnu Vaher kasutab militaarsete hangete iseloomustamiseks sõna "sutsakad": riik teeb ühe hanke ära, siis on kolm-neli aastat vaikust ja siis tehakse järgmine sutsakas. Vahepeal tuleb aga keerulisi lasersimulaatoreid ja muid tooteid hooldada ning just sellele on ELI viimasel ajal rõhuma hakanud.
    "Vanasti mõeldi ebaprofessionaalselt, et kui seade käes, küllap see siis töötab aastaid ega vaja hooldust," räägib Vaher. "Aga tegelikult nii ei ole, sest kõik, mis liigub, see ka kulub. Ja sõjaväelane kipub paraku olema hooletu, sest inventar ei ole ju tema isiklik omand."
    Samas on ette tulnud ka olukordi, kui ELI-le on ette heidetud, et nende väljaõppesimulaator ei tööta, ent üle kontrollides selgub, et töötab väga hästi. "Kaitseväes roteeruvad inimesed kaunis kiiresti ja uus lihtsalt ei julge tunnistada oma saamatust," muigab Vaher. "Kui inimene ei oska seadet kasutada, siis parim lahendus on kanda ülemusele ette, et seade ei tööta."
    Vaher möönab, et tegelikult on mitmed ELI tooted lahenduste poolest olnud ajast ees. "Omal ajal ei tahtnud kaitseväe tegelased siia meie juurde, Pirita-Kosele eriti tulla, sest kihvtim oli välismaal käia toodanguga tutvumas," ütleb Vaher. "Täna on vastupidi, keegi ei viitsi enam välismaal käia. Mugavam on asjad kodumaal ära lahendada ja seepärast otsitakse võimekust, et enamik Eesti kaitseväele vajalikest seadmetest kohapeal toota."
    ***
    Kümme aastat tagasi ilmus lennukaid äriideid tutvustav raamat "40 Eesti nokiat". Äripäev tutvustab, mis on tollastest äriideedest saanud täna. Sissejuhatav lugu ülevaatliku tabeliga ilmus 2. augustil. Mobiiliteenuseid ja -rakendusi pakkuvast OÜst Mobi Solutions kirjutasime 7. augustil ning ujulestade tootjast OÜst SpecialFins 14. augustil.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.