• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • 22.09.13, 12:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vanametall siirdub Eestist otse Türki

Neil päevil jõuab Türki ilmselt suurim vanametallikoorem, mis eales Eestimaal ühele laevale laaditud - 40 000 tonni Cronimet Eesti poolt kogutud musta vanametalli.
Laadimine toimus augustikuu alguses Paldiski sadamas Cronimeti vahelaoplatsilt, reis Türki kestab paar nädalat. Oluline on seejuures just asjaolu, et säärane suur metallilast läks Eesti ettevõttelt ja otse Eesti sadamast Türki, sest maailma suurimasse vanametalli ümbertöötleja tehastesse on meie ettevõtetel siiani osutunud võimatuks otse müüa. Nimelt on Türgi metallurgiatehased ülimalt konservatiivsed, ka Eesti suurim vanametalli käitleja Kuusakoski on neisse metalli müünud siiani vaid oma Soome emafirma kaudu. Ka Cronimet kasutas varem säärastes tehingutes rahvusvaheliste vahendajate, näiteks Hollandi ettevõtete, abi. Selline müük aga ei kajastu meie välismajanduse bilansis, sest müüjaks pole Eesti ettevõte.
OÜ Cronimet Eesti Metall juhatuse liige Eva Pedjak tunnistas, et Türgi turule sissesöömine võttis aastaid. Läbi vahendajate ja nüüd üha enam ka otse on Eesti Türki vanametalli tarnivate riikide seas kuuendal kohal. 
"Alles tänu suhtlemisele Eesti-Türgi Kaubanduskoja ja Galip Ilteriga saime n-ö jala Türgis ukse vahele," rääkis Pedjak. "Leidsime usaldusväärsed partnerid, kellega asju ajada."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaubavahetus isegi globaalses mõistes suure majandusruumiga Türgis edeneb Eesti ettevõtete jaoks visalt. Eesti-Türgi Kaubanduskoja esimees Galip Ilter peab selle põhjuseks asjaolu, et Eesti ärimehed pelgavad türklaste meie jaoks võõrast ärikultuuri, kahe riigi justkui suurt vahemaad ja salapära, mis Türgi juriidilist asjaajamist ümbritseb.
Galip Ilter siiski kummutab neid dogmasid, märkides, et Türgis maksavad lihtsalt ennekõike isiklikud kontaktid, mitte ametkondlik suhtlus. Isiklike (äri)kontaktide n-ö siseringi on aga keeruline läbi murda riigist, mille kohta türklased suuremat ei tea. Türgis kehtivad piltlikult öeldes restoranilaua taga sõlmitud firmadevahelised kokkulepped, meil käsitletaks sarnaseid diile kartellilepetena. Selles seisnebki ärikultuuri ja -keskkonna erinevus - rohkem kui paberil kokkulepe maksab n-ö aumeeste mäng suusõnalise leppena.  
"Kui millestki on vähe teada, siis mõeldaksegi eelarvamuslikult valesti," möönis Ilther. " 
Cronimet Holding GmbH juht ja üks kontserni, mis sisuliselt kujutab endast perefirmat, omanikest Joachim Pilarsky märkis, et Eestist on vanametalli Türki müüa kordades odavam kui näiteks Taiwanisse, Indiasse või Hiina, sest veokulud on palju väiksemad. Ainuüksi kõneksoleva laeva läkitamine Türki maksab miljon dollarit. Pealegi asuvad Türgis metalli ümbertöötlemise tehased sadamate lähistel, kaob ära vajadus laevatäit metalli auto- või rongitranspordiga sisemaale vedada.
"Lisaks on Aasia riigid pelglikud, sealmail soovitakse parema meelega, et Euroopale ei antaks laenu alles teel oleva kaubakoorma eest," iseloomustas Pilarsky müüki Kaug-Ida riikidesse. "Kardetakse, et sellal, kui laev teel on, muutub metalli hind, raha väärtus võib kahaneda jne."
Tegelikult on Cronimet algselt spetsialiseerunud roostevaba metalli käitlemisele, musta vanametalli ärisuund on viimastel aastatel lisandunud kui aja nõue ja Eestis kolme aasta eest omandatud siinse vana-mustmetalli käitleja Eesti Metalli sellesuunalisele profiilile. 
"Tegelesime varem kroomi-niklit sisaldavate materjalide käitlemisega, must vanametall oli meie tegevuse kõrvalharu, nüüd muutub see aga üha olulisemaks," tõdes Pilarsky.
Galip Ilteri usub, et Eesti on tänu oma asukohale ja kompetentsile just õige maa ehitamaks silda Euroopa ja Araabia riikide vahele.
Autor: Ain Alvela, Ave Lepik

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele