Vanametall siirdub Eestist otse Türki

Neil päevil jõuab Türki ilmselt suurim vanametallikoorem, mis eales Eestimaal ühele laevale laaditud - 40 000 tonni Cronimet Eesti poolt kogutud musta vanametalli.

Laadimine toimus augustikuu alguses Paldiski sadamas Cronimeti vahelaoplatsilt, reis Türki kestab paar nädalat. Oluline on seejuures just asjaolu, et säärane suur metallilast läks Eesti ettevõttelt ja otse Eesti sadamast Türki, sest maailma suurimasse vanametalli ümbertöötleja tehastesse on meie ettevõtetel siiani osutunud võimatuks otse müüa. Nimelt on Türgi metallurgiatehased ülimalt konservatiivsed, ka Eesti suurim vanametalli käitleja Kuusakoski on neisse metalli müünud siiani vaid oma Soome emafirma kaudu. Ka Cronimet kasutas varem säärastes tehingutes rahvusvaheliste vahendajate, näiteks Hollandi ettevõtete, abi. Selline müük aga ei kajastu meie välismajanduse bilansis, sest müüjaks pole Eesti ettevõte.

OÜ Cronimet Eesti Metall juhatuse liige Eva Pedjak tunnistas, et Türgi turule sissesöömine võttis aastaid. Läbi vahendajate ja nüüd üha enam ka otse on Eesti Türki vanametalli tarnivate riikide seas kuuendal kohal. 

"Alles tänu suhtlemisele Eesti-Türgi Kaubanduskoja ja Galip Ilteriga saime n-ö jala Türgis ukse vahele," rääkis Pedjak. "Leidsime usaldusväärsed partnerid, kellega asju ajada."

Kaubavahetus isegi globaalses mõistes suure majandusruumiga Türgis edeneb Eesti ettevõtete jaoks visalt. Eesti-Türgi Kaubanduskoja esimees Galip Ilter peab selle põhjuseks asjaolu, et Eesti ärimehed pelgavad türklaste meie jaoks võõrast ärikultuuri, kahe riigi justkui suurt vahemaad ja salapära, mis Türgi juriidilist asjaajamist ümbritseb.

Galip Ilter siiski kummutab neid dogmasid, märkides, et Türgis maksavad lihtsalt ennekõike isiklikud kontaktid, mitte ametkondlik suhtlus. Isiklike (äri)kontaktide n-ö siseringi on aga keeruline läbi murda riigist, mille kohta türklased suuremat ei tea. Türgis kehtivad piltlikult öeldes restoranilaua taga sõlmitud firmadevahelised kokkulepped, meil käsitletaks sarnaseid diile kartellilepetena. Selles seisnebki ärikultuuri ja -keskkonna erinevus - rohkem kui paberil kokkulepe maksab n-ö aumeeste mäng suusõnalise leppena.  

"Kui millestki on vähe teada, siis mõeldaksegi eelarvamuslikult valesti," möönis Ilther. " 

Cronimet Holding GmbH juht ja üks kontserni, mis sisuliselt kujutab endast perefirmat, omanikest Joachim Pilarsky märkis, et Eestist on vanametalli Türki müüa kordades odavam kui näiteks Taiwanisse, Indiasse või Hiina, sest veokulud on palju väiksemad. Ainuüksi kõneksoleva laeva läkitamine Türki maksab miljon dollarit. Pealegi asuvad Türgis metalli ümbertöötlemise tehased sadamate lähistel, kaob ära vajadus laevatäit metalli auto- või rongitranspordiga sisemaale vedada.

"Lisaks on Aasia riigid pelglikud, sealmail soovitakse parema meelega, et Euroopale ei antaks laenu alles teel oleva kaubakoorma eest," iseloomustas Pilarsky müüki Kaug-Ida riikidesse. "Kardetakse, et sellal, kui laev teel on, muutub metalli hind, raha väärtus võib kahaneda jne."

Tegelikult on Cronimet algselt spetsialiseerunud roostevaba metalli käitlemisele, musta vanametalli ärisuund on viimastel aastatel lisandunud kui aja nõue ja Eestis kolme aasta eest omandatud siinse vana-mustmetalli käitleja Eesti Metalli sellesuunalisele profiilile. 

"Tegelesime varem kroomi-niklit sisaldavate materjalide käitlemisega, must vanametall oli meie tegevuse kõrvalharu, nüüd muutub see aga üha olulisemaks," tõdes Pilarsky.

Galip Ilteri usub, et Eesti on tänu oma asukohale ja kompetentsile just õige maa ehitamaks silda Euroopa ja Araabia riikide vahele.

Autor: Ain Alvela, Ave Lepik