„Tegelikult peaksid ettevõtted juba täna mõtlema, kes on need inimesed, kes nende ettevõttes töötavad 5, 10 või isegi 20 aastases plaanis, sest traditsiooniline tööturg, kust palgata, on oluliselt muutumas ning senini tööturu peavoolust kõrvale jäänud elanikegruppide roll üha tähtsustub,“ rõhutas Vitsur Tallinnas toimunud mitmekesisuse arendamise seminaril.

Vitsuri sõnul on mitmekesisuse teema Eestile äärmiselt oluline ja sellest tuleks rohkem rääkida kasvõi juba meie ees seisvatel demograafilistel põhjustel: „Enam ei ole üleliigseid inimesi, vaid on tarvidus rakendada inimesi nii, nagu nende potentsiaal seda eeldab. Üha enam tuleb ka tööturul arvestada inimeste võimete mitmekesisusega ning võimaldada näiteks paindlikku tööaega. Vaid nii saab Eesti liikuda nende riikide majandusmudelite poole, mida eeskujuks peame ja kelle võimekust ning uuendusmeelsust imetleme.“

Mitmekesisuse projektiga on seotud Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, kes veab juba neljandat aastat projekti, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikust võrdsest kohtlemisest ning võidelda sallimatuse vastu. Lisaks soolise diskrimineerimise vältimisele on projekti eesmärk ka puudega inimeste ja eakate suurem kaasamine (tööturule).

Projekti üks eestvedajatest Kelly Grossthal TTÜ-st selgitab, et mitmekesisuse näol  on tegu kõigis inimestes peituvate eripärade rakendamisega majanduslikuks eduks. „Teisalt tähendab see ka nende eripärade austamist ning organisatsioonikultuuri, mis põhineb võrdsel kohtlemisel. Eestil on küll veel kaasatud ühiskonnani pikk tee käia, kuid kena algus on tehtud.“