Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaasamine toob lauale parimad ideed
Käisin heade klientide juures tööd tegemas ja veendusin, et teiste õppida aitamine on parim viis ise õppimiseks. Nimelt rääkisin endale selgemaks, mis asi on inimeste kaasamine. Ja mis seda pole.
Kui tavaliselt peetakse kaasamiseks kõike, mis on seotud inimeste teadliku sidumisega mingi idee või projekti külge, siis tegelikkuses võib kaasamine olla sellest vaid üks osa. Kaasamise eesmärk, nagu mina sellest aru saan, pole müüa ei ideed ennast ega seda, et keegi idee või projekti ära teeks. Kaasamise eesmärk pole ka meeskonna ühendamine, ühise vastutuse tekitamine.
Ajupotentsiaal ideedeks. Kaasamine kui tegevus on suunatud personaalselt iga inimese suunas ja selle eesmärk on saada lauale sel hetkel parimad ideed. Kaasmõjuna tõuseb ilmselt ka inimese vastutus oma töö ja tegemiste ees, ent see pole kõige olulisem. Olulisim on kasutada ära kogu meeskonna ajupotentsiaal ideede tekitamiseks.
Ning pärast kaasamist ehk ideede kokkukorjamist järgnevad teised tegevused. Kui teha seda meeskonnaga, siis on nendeks ideede seast valiku tekitamine, vastutuste jagamine, teostus jne. Need tegevused ühendavad meeskonda ja tekitavad ühist vastutust, kuid pole sisult kaasamine. Kaasamise etappi jõutakse taas projekti lõpus, kui antakse tagasisidet, mis ideedest ja projektist sai.
Seega, enne kui asuda “kaasama” ja muud sarnast korraldama, on hea ehk korra mõelda – milleks, ja mida üks või teine tegevus kaasa toob.