Kas globaliseerumine taandub nagu 1913. aastal?

Tööstusriigid on muutunud aina sõltuvamaks võõrtööjõust. 2010. aastal oli migrante 120 miljonit võrreldes alla 80 miljoniga 1990. aastal. Arenevatelt turgudelt arenenud turgudele tööle tulnute rahasaadetised koju moodustavad kuni 20% mõne Aafrika riigi SKPst ja 10% Filipiinide SKPst. Isegi Saksamaa saab disporaast aastas 14 miljardit dollarit.

Integreerumise aeglustumine on pannud muretsema Morgan Stanley üleilmse analüüsijuhi Joachim Felsi. Ta kirjutas kundelele, et viimastel aastakümnetel on globaliseerumise surve nõrgenenud, nagu ka sajand tagasi.

„Ma imestan, kas just 1913. aasta tähistas globaliseerumise esimese kuldaja lõppu, mis algas 1870. aastal,“ kirjutas ta. „2013. aasta võib tähistada samuti meie globaliseerumise ajastu lõppu, mis kiirenes 1980ndatel ja 1990ndatel, kui arenevad turud avanesid rahvusvaheliseks kaubanduseks ja kapitalivoogudeks. Ma ei prognoosi maailmasõdasid, massilisi kannatusi ja majandusdepressiooni nagu pimedatel aegadel, mis järgnesid 1913. aastale, kuid kardan, et majandustegevus ja kapitalivood liiguvad deglobaliseerumise suunas.“