• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas globaliseerumine taandub nagu 1913. aastal?

    Maailma kapitaliturud on intgreeritumad kui kunagi varem, mis annab põhjuse muretseda maailma majandusväljavaate suhtes, kirjutab Bloomberg.

    Arenevate turgude kohalike võlakirjade turul on kasvanud välisomanduse osakaal alates finantskriisist, kirjutas Commerzbanki arenevate turgude analüüsijuht Simon Quijano-Evans. Ligi pool Ungari võlast on välismaalaste käes ja see on võrreldes 2010. aastaga kahekordistunud, kuid kasvanud on ka välismaalaste käes olev võlg Poolas, Türgis, Mehhikos ja Venemaal.
    „Keeruline on, kuid meil peaks olema kõvasti ruumi optimismiks, arvestades aina kasvavat üleilmset integratsiooni nii inimeste kui majanduste tasemel,“ ütles ta.
    Sajand tagasi liikusid inimesed vabalt üle riigipiiride Euroopas, selleks ei olnud isegi passi tarvis. See kõik lõppes I maailmasõjaga.
    Tööstusriigid on muutunud aina sõltuvamaks võõrtööjõust. 2010. aastal oli migrante 120 miljonit võrreldes alla 80 miljoniga 1990. aastal. Arenevatelt turgudelt arenenud turgudele tööle tulnute rahasaadetised koju moodustavad kuni 20% mõne Aafrika riigi SKPst ja 10% Filipiinide SKPst. Isegi Saksamaa saab disporaast aastas 14 miljardit dollarit.
    Integreerumise aeglustumine on pannud muretsema Morgan Stanley üleilmse analüüsijuhi Joachim Felsi. Ta kirjutas kundelele, et viimastel aastakümnetel on globaliseerumise surve nõrgenenud, nagu ka sajand tagasi.
    „Ma imestan, kas just 1913. aasta tähistas globaliseerumise esimese kuldaja lõppu, mis algas 1870. aastal,“ kirjutas ta. „2013. aasta võib tähistada samuti meie globaliseerumise ajastu lõppu, mis kiirenes 1980ndatel ja 1990ndatel, kui arenevad turud avanesid rahvusvaheliseks kaubanduseks ja kapitalivoogudeks. Ma ei prognoosi maailmasõdasid, massilisi kannatusi ja majandusdepressiooni nagu pimedatel aegadel, mis järgnesid 1913. aastale, kuid kardan, et majandustegevus ja kapitalivood liiguvad deglobaliseerumise suunas.“
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Venemaa gaasijuhe kuumutab Saksamaa koalitsiooni lõhenemist
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.