Kas globaliseerumine taandub nagu 1913. aastal?

Arenevate turgude kohalike võlakirjade turul on kasvanud välisomanduse osakaal alates finantskriisist, kirjutas Commerzbanki arenevate turgude analüüsijuht Simon Quijano-Evans. Ligi pool Ungari võlast on välismaalaste käes ja see on võrreldes 2010. aastaga kahekordistunud, kuid kasvanud on ka välismaalaste käes olev võlg Poolas, Türgis, Mehhikos ja Venemaal.

„Keeruline on, kuid meil peaks olema kõvasti ruumi optimismiks, arvestades aina kasvavat üleilmset integratsiooni nii inimeste kui majanduste tasemel,“ ütles ta.

Sajand tagasi liikusid inimesed vabalt üle riigipiiride Euroopas, selleks ei olnud isegi passi tarvis. See kõik lõppes I maailmasõjaga.

Tööstusriigid on muutunud aina sõltuvamaks võõrtööjõust. 2010. aastal oli migrante 120 miljonit võrreldes alla 80 miljoniga 1990. aastal. Arenevatelt turgudelt arenenud turgudele tööle tulnute rahasaadetised koju moodustavad kuni 20% mõne Aafrika riigi SKPst ja 10% Filipiinide SKPst. Isegi Saksamaa saab disporaast aastas 14 miljardit dollarit.

Integreerumise aeglustumine on pannud muretsema Morgan Stanley üleilmse analüüsijuhi Joachim Felsi. Ta kirjutas kundelele, et viimastel aastakümnetel on globaliseerumise surve nõrgenenud, nagu ka sajand tagasi.

„Ma imestan, kas just 1913. aasta tähistas globaliseerumise esimese kuldaja lõppu, mis algas 1870. aastal,“ kirjutas ta. „2013. aasta võib tähistada samuti meie globaliseerumise ajastu lõppu, mis kiirenes 1980ndatel ja 1990ndatel, kui arenevad turud avanesid rahvusvaheliseks kaubanduseks ja kapitalivoogudeks. Ma ei prognoosi maailmasõdasid, massilisi kannatusi ja majandusdepressiooni nagu pimedatel aegadel, mis järgnesid 1913. aastale, kuid kardan, et majandustegevus ja kapitalivood liiguvad deglobaliseerumise suunas.“