- OMX Baltic0,35%321,27
- OMX Riga0,51%964,21
- OMX Tallinn1%2 248,66
- OMX Vilnius−0,1%1 512,68
- S&P 500−0,18%7 670,09
- DOW 30−0,52%51 211,74
- Nasdaq −0,02%26 816,2
- FTSE 100−0,37%10 645,48
- Nikkei 225−0,6%65 481,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%94,93
- OMX Baltic0,35%321,27
- OMX Riga0,51%964,21
- OMX Tallinn1%2 248,66
- OMX Vilnius−0,1%1 512,68
- S&P 500−0,18%7 670,09
- DOW 30−0,52%51 211,74
- Nasdaq −0,02%26 816,2
- FTSE 100−0,37%10 645,48
- Nikkei 225−0,6%65 481,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%94,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kracht: riik lapib ausate arvel maksuauku
Kolm rahandusministeeriumi maksumuudatust raskendaks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni presidendi Kersti Krachti hinnangul ettevõtjate elu, sest tuleks hakata rohkem makse maksma ja rohkem dokumente täitma ning ausad ettevõtjad oleksid samas pundis maksukurjategijatega.
“Me oleme rääkinud maksuametile ja rahandusministeeriumile, et soovime, et teravik suunataks sinna, kus on kõige suuremad maksurikkumised. Miks seda kõike praegu aga nii tehakse, on see, et riik tahab maksuauku lappida,” ütles Kracht. Ta selgitas, et käibemaksu laekumiste auk on umbes 270 miljonit eurot ja kokku on riigi maksuauk 400 miljonit. “Kui lööme kokku, kui palju kavandatavatest maksumuudatustest tegelikult raha saadakse, siis aastaga kogutakse nende muudatuste abiga 85,5 miljonit eurot,” märkis Kracht.
Ta lisas, et järgmisesse eelarvesse on sisse kirjutatud valitsemiskulude kasv 418 miljonit eurot ja ka sellele on vaja katet saada.
Müügiarvete registreerimine võib lekitada ärisaladusi. Üks kavandatav muudatus on 1000euroste ostu- ja müügiarvete registreerimine käibemaksu deklaratsiooni lisas.
Muudatus nõuab Krachti sõnul ettevõtjatelt liiga palju paberimajandust ja ärisaladusega seotud info väljaandmist. “Eestis ei toimi ärisaladuse kaitse. Meie seadusandluses pole ettevõtjate ärisaladuste kaitset kuidagi määratud. Need kohtuvaidlused, mis sealt tulema hakkavad, oleksid ettevõtjatele väga koormavad,” märkis Kracht. Tema hinnangul ei saa ettevõtjad olla kindlad, kas ja kuhu maksuametnikud infot edasi annavad.
Teine muudatus määrab õiguse arvata autodega seotud kuludelt sisendkäibemaksu maha vaid 50% ulatuses ja mitte rohkem kui 2000 eurot. See tõstab Krachti hinnangul liiga palju ettevõtjate haldus- ja maksukoormust.
Ühtlasi on muudatus tema hinnangul vastuolus Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga, mille järgi ei saa teha piiranguid käibemaksu mahaarvamises riigisiseste seaduste alusel. “Isegi kui see muudatus vastu võetakse, on maksumaksjatel õigus tugineda direktiivile ja sisendkäibemaks siiski maha arvata. Siit tuleb jälle hulk kohtuvaidlusi, mille maksab kinni maksumaksja ehk ettevõtja,” märkis Kracht.
Muudatused maksuauku ei täida. Suur ebakoht on Krachti hinnangul ka see, et maksukuriteod jõuavad pärast avastamist kohtusse alles kuni nelja aasta pärast. “Ka justiitsministeerium pole oma tööga hakkama saanud, kui see nii kaua aega võtab. Selle asemel, et ettevõtjaid pitsitada, peaksid rahandusministeerium, justiitsministeerium ja maksuamet tõhustama oma tööd sektorites, kus maksukuritegusid tehakse,” märkis Kracht. Ta lisas, et ka ettevõtjad ei soovi maksuauku, kuid praegused muudatused lahendusi ei anna.
Rahandusminister Jürgen Ligi lubas täpse kommentaari anda esmaspäeval.
Sõerd tunnistab kitsaskohti
Hetkel kuum
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul on ettevõtjad riigikogu rahanduskomisjonile saatnud arvukalt ettepanekuid menetlusse antud maksuseaduste muudatuste kohta. Sõerd tunnistas, et mitu ettevõtjate viidet sisulistele probleemidele eelnõude praktikas rakendamisel võivad olla põhjendatud.“Seetõttu on vajalikud rahanduskomisjoni kohtumised ettevõtjatega ja nende probleemide arutamine. Enne eelnõude jõustamist seadusena on see möödapääsmatu,” märkis ta.
Huvigrupid kaasataksegi hiljem. Sõerd lisas, et saab teemast täpsemalt rääkida edaspidi, kuid helistas peagi tagasi ja märkis, et ettevõtjatega peetakse kindlasti diskussiooni.Maksuseaduste ümarlaud kritiseeris, et eelnõu koostamisse oleks tulnud kaasata huvigrupid.Sõerd nentis, et seaduseelnõu läbib tavaliselt kõigepealt esimese lugemise ja alles siis kaasab rahanduskomisjon grupid, kes peavad ettevõtjatega läbirääkimisi.Sõerdi sõnul pole praegusel riigikogu rahanduskomisjonil eelnõude teemat küll päevakorras, kuid vajadusel saab ka seda arutada.
Tasub teada
Maksuseaduste ümarlaud
Korraldasid ettevõtlusühendused ja kutseorganisatsioonid 17. oktoobril, et arutada kavandatud maksuseaduste muudatusi.Tõdeti, et rahandusministeerium on võtnud suuna Eesti ettevõtluskeskkonna märkimisväärseks halvendamiseks ning seesuguste seaduseelnõude väljatöötamine huvigruppe kaasamata ei ole demokraatlikule õigusriigile kohane.Hoiatati, et seaduseelnõud toovad suure halduskoormuse ning maksukoormuse tõusu. Maksuaugu lappimine ausate ettevõtjate arvel ei ole ümarlaua hinnangul eetiline ja kahjustab ettevõtlust.Märgiti, et kavandatavad muudatused on vastuolus põhiseaduse paragrahvist 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.Saadeti riigikogu rahanduskomisjonile seisukohad ning argumendid, miks kõnealuseid seadusmuudatusi ei saa sellisel kujul vastu võtta.Osalesid Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, Audiitorkogu.
Hetkel kuum
Vaata, mis AI-lahendusi plaanitakse firmades luua
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
Podcastid
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Vaata, mis AI-lahendusi plaanitakse firmades luua
Tagasi Äripäeva esilehele