Kracht: riik lapib ausate arvel maksu­auku

“Me oleme rääkinud maksuametile ja rahandusministeeriumile, et soovime, et teravik suunataks sinna, kus on kõige suuremad maksurikkumised. Miks seda kõike praegu aga nii tehakse, on see, et riik tahab maksu­auku lappida,” ütles Kracht. Ta selgitas, et käibemaksu laekumiste auk on umbes 270 miljonit eurot ja kokku on riigi maksu­auk 400 miljonit. “Kui lööme kokku, kui palju kavandatavatest maksumuudatustest tegelikult raha saadakse, siis aastaga kogutakse nende muudatuste abiga 85,5 miljonit eurot,” märkis Kracht.

Ta lisas, et järgmisesse eelarvesse on sisse kirjutatud valitsemiskulude kasv  418 miljonit eurot ja ka sellele on vaja katet saada.

Müügiarvete registreerimine võib lekitada ärisaladusi. Üks kavandatav muudatus on 1000­euroste ostu- ja müügiarvete registreerimine käibemaksu deklaratsiooni lisas.

Muudatus nõuab Krachti sõnul ettevõtjatelt liiga palju paberimajandust ja ärisaladusega seotud info väljaandmist. “Eestis ei toimi ärisaladuse kaitse. Meie seadusandluses pole ettevõtjate ärisaladuste kaitset kuidagi määratud. Need kohtu­vaidlused, mis sealt tulema hakkavad, oleksid ette­võtjatele väga koormavad,” märkis Kracht. Tema hinnangul ei saa ettevõtjad olla kindlad, kas ja kuhu maksuametnikud infot edasi annavad.

Teine muudatus määrab õiguse arvata ­autodega seotud kuludelt sisendkäibemaksu maha vaid 50% ulatuses ja mitte rohkem kui 2000 ­eurot. See tõstab Krachti hinnangul liiga palju ettevõtjate haldus- ja maksukoormust.

Ühtlasi on muudatus tema hinnangul vastuolus Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga, mille järgi ei saa teha piiranguid käibemaksu mahaarvamises riigisiseste seaduste alusel. “Isegi kui see muudatus vastu võetakse, on maksumaksjatel ­õigus tugineda direktiivile ja sisendkäibemaks siiski maha arvata. Siit tuleb jälle hulk kohtuvaidlusi, mille maksab kinni maksumaksja ehk ettevõtja,” märkis Kracht.

Muudatused maksuauku ei täida. Suur ebakoht on Krachti hinnangul ka see, et maksu­kuriteod jõuavad pärast avastamist kohtusse alles kuni nelja aasta pärast. “Ka justiitsministeerium pole oma tööga hakkama saanud, kui see nii kaua aega võtab. Selle asemel, et ettevõtjaid pitsitada, peaksid rahandusministeerium, justiitsministeerium ja maksuamet tõhustama oma tööd sektorites, kus maksukuritegusid tehakse,” märkis Kracht. Ta lisas, et ka ettevõtjad ei soovi maksu­auku, kuid praegused muudatused lahendusi ei anna.

Rahandusminister Jürgen Ligi lubas täpse kommentaari anda esmaspäeval.

Sõerd tunnistab kitsaskohti

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul on ettevõtjad riigikogu rahanduskomisjonile saatnud arvukalt ettepanekuid menetlusse antud maksu­seaduste muudatuste kohta. Sõerd tunnistas, et mitu ettevõtjate viidet sisulistele probleemidele eelnõude praktikas rakendamisel võivad olla põhjendatud.“Seetõttu on vajalikud rahanduskomisjoni kohtumised ettevõtjatega ja nende probleemide arutamine. Enne eelnõude jõustamist seadusena on see möödapääsmatu,” märkis ta.

Huvigrupid kaasataksegi hiljem. Sõerd lisas, et saab teemast täpsemalt rääkida edaspidi, kuid helistas peagi tagasi ja märkis, et ettevõtjatega peetakse kindlasti diskussiooni.Maksuseaduste ümarlaud kritiseeris, et eelnõu koostamisse oleks tulnud kaasata huvigrupid.Sõerd nentis, et  seaduseelnõu läbib tavaliselt kõigepealt esimese lugemise ja alles siis kaasab rahanduskomisjon grupid, kes peavad ettevõtjatega läbirääkimisi.Sõerdi sõnul pole praegusel riigikogu rahanduskomisjonil eelnõude teemat küll päevakorras, kuid vajadusel saab ka seda arutada.

 

Maksuseaduste ümarlaud

Korraldasid ettevõtlusühendused ja kutseorganisatsioonid 17. oktoobril, et arutada kavandatud maksuseaduste muudatusi.Tõdeti, et rahandusministeerium on võtnud suuna Eesti ettevõtluskeskkonna märkimisväärseks halvendamiseks ning seesuguste seaduseelnõude väljatöötamine huvigruppe kaasamata ei ole demokraatlikule õigusriigile kohane.Hoiatati, et seaduseelnõud toovad suure halduskoormuse ning maksukoormuse tõusu. Maksuaugu lappimine ­ausate ettevõtjate arvel ei ole ümarlaua hinnangul eetiline ja kahjustab ettevõtlust.Märgiti, et kavandatavad muudatused on vastuolus põhiseaduse paragrahvist 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.Saadeti riigikogu rahanduskomisjonile seisukohad ning argumendid, miks kõnealuseid seadusmuudatusi ei saa sellisel kujul vastu võtta.Osalesid Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Raamatu­pidajate Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, Audiitor­kogu.