• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 23.10.13, 14:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ligi: uut riigieelarvet on põhjusega nimetatud sotsiaalseks

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles riigikogule tuleva aasta eelarvet esitledes, et iga riigieelarve tähtsaim küsimus on tema konservatiivsus ja jätkusuutlikkus ning need on eelarves tagatud. 
Ligi sõnul on riigieelarve eesmärk rahastada riigi ülesandeid majanduskeskkonda stabiliseerival moel. „Valitsus peab sellest põhimõttest kinni ning keskendub kulude sisulist jõukohasust mõõtvale struktuurse tasakaalu näitajale nagu kogu Euroopa. Oleme suutnud hoida väikest struktuurset ülejääki alates 2009. aastast, järgmise aasta struktuurne ülejääk on 0,7 protsenti,“ selgitas Ligi.
Ministri sõnul kipub väike riik objektiivselt olema suhteliselt kallim, mistõttu vastutus iga euro täpse suunamise eest on suurem. „Oleme järginud põhimõtet teha vajaduspõhiselt sotsiaalkulutusi, mis on eelarve suurim osa, ning suutnud hoida palgakulud riigiaparaadile oma väiksusele vaatamata keskmised, 10,8 protsenti SKPst.“
„2014. aasta eelarvet on põhjusega nimetatud ka sotsiaalseks,“ märkis minister. „Keskmine pension kasvab 6 aasta kohta enim, 5,8 protsenti, mis tõenäoliselt on Euroopa kiireim tõus.“ Kasvavad ka II pensionisamba maksete, õppetoetuste, sotsiaaltoetuste saajate eest makstava sotsiaalmaksu ja vajaduspõhise peretoetuste kulud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Järgmisel aastal on riigil eelnõu järgi kasutada 8 miljardit eurot, mis on võrreldes tänavusega 349 miljonit enam. Riigieelarve kulusid on järgmisel aastal planeeritud 8,06 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga kasvavad need 377 miljonit ehk 4,9 protsenti.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele