• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus riigieelarve pitsitab maksupettureid

    Valitsus kiitis täna heaks tuleva aasta riigieelarve. „Maksupoliitika põhimõtted ei muutu, märksõnadeks on ikka stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus, erandite vähesus,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

    „Suur asi, mis on jõudnud uute ettepanekuteni, on maksupettuste vähendamine,“ rääkis Ligi tänasel pressikonverentsil, alustades viimasel ajal jutuks olnud plaanist juurutada käibedeklaratsioonile elektrooniline lisa. „On olnud juttu, et kiusatakse ettevõtjat, aga see teeb ettevõtja elu kergemaks, kui käibemaksuarvestus viia elektroonseks, siis läheb elu lihtsamaks,“ kommenteeris Ligi.
    Ministri sõnul oli kevadel selle uudise peale esimene reaktsioon, et see toob kaasa hirmsad kulud ja ettevõtjatele suured investeeringud. „Võtsime eksperte juurde, kes ütlesid, et see on köki-möki, mõni raamatupidamisfirma pakkus, et teeb selle tasuta - see on hästi lihtne programmimuudatus võrreldes sellega, mis esimene reaktsioon oli,“ rahustas Ligi. Tema sõnul käib programmi täiustamine kogu aeg ning mõnel juhul saab seda tasuta.
    Igal juhul tuleb tema sõnul sellest elektroonilisest lisast märgatav kasu: oluline osa varimajandusest tuleb esile, sellel on otsene mõju ümbrikupalkadele, sest varjatud käibed võimaldavad ümbrikupalku tekitada. „Siiski peab rõhutama, et seda programmi on võimalik kasutada vaid riigisiseste tehingute puhul,“ täpsustas Ligi.
    Maksupoliitika teise olulisema muudatusena piirab riik sõiduautode maksuvabastusi. „Ei ole saladus, et sõiduautosid kasutatakse ettevõtluse pähe, aga siiski erasõitudeks,“ selgitas Ligi. „Sõiduautode hankimine firma nimele on ebaõiglaselt odavam  käibemaksu mahaarvestuse tõttu. Seepärast on meil palju uhkeid autosid firmade nimel.“
    Kuigi see pole meeldiv sõnum, tuleb need otsused teha, rõhutas Ligi. „Ja kuigi me ei arva, et siin on tegemist mingi pettusega, siiski maksude vältimine siin kindlasti aset leiab,“ ütles minister ning lisas, et see ei ole jätkusuutlik.
    RIIGIEELARVE NUMBRITES
    Suures pildis hoiab 2014. aasta riigieelarve 07% struktuurset ülejääki
    - riigieelarve tulud 8 mld, kasv 4,3%
    - riigieelarve kulud 8,06 mld, kasv 4,9%
    - valitsussektori nominaalne puudujääk 0,4% SKPst (sh AAU müügi investeeringud, Estonian Airi omakapitali makse, kogumispensioni kompenseerimine)
    - keskvalitsuse reservid vähenevad 2013. lõpuks 380 miljoni euroni (raha jääb reservidest vähemaks)
    - maksukoormus langeb 0,3% võrra 32,1 protsendile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.