Valitsus tõstab järgmises eelarves ametnike palka

Valitsussektori võlakoormus on järgmise aasta lõpuks 10 protsenti SKPst. See on oluliselt väiksem võrreldes Euroopa Liidu keskmise võlakoormusega.

Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Koos RKASi kuludega kasvavad eelarve kulud 418 miljonit eurot 8,1 miljardi euroni. Kulud kasvavad enamikel valitsemisaladel.

Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2014. aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga suureneb toetuste kulu 116 miljonit eurot eelkõige seoses pensionite, II pensionisamba maksete, õppetoetuste, sotsiaaltoetuste saajate eest makstava sotsiaalmaksu ja vajaduspõhise peretoetuse kasvuga. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 2014. aastal 1 768 eurot.

Oodatust kiirem keskmine palgatõus ja tööpuuduse vähenemine võimaldab tõsta järgmisel aastal pensione keskmiselt 5,8 protsenti. See on suurim pensionikasv viimase kuue aasta jooksul. Aastas lisandub keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni. Lisaks tõstab riik pensionite tulumaksuvaba miinimumi nii, et keskmine pension oleks ka järgmisel aastal tulumaksuvaba.

Valitsus suurendab ka kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1 protsenti. Ministrid saavad omakorda jagada vahendeid palgatõusuks valdkondadesse, kus vajadus on kõige suurem. Mõnes valdkonnas on võimalik ka suurem palgatõus läbiviidavate reformide tulemusel.

Näiteks võimaldavad struktuursed reformid tõsta õpetaja miinimumpalka vähemalt 12 protsenti, praeguselt 715 eurolt 800 euroni. Kavas on kutseharidust tööturuvajadustele lähemale viiva reformi rakendamine ja üleminek sellisele kutsekoolide rahastamiskorraldusele, kus arvestatakse ka koolilõpetajate tööhõive, õppekvaliteedi ning koolide pingutustega väljalangevuse vähendamiseks. Jätkub ka ülikoolide üleminek uuele rahastamissüsteemile.

Kõige kiiremini kasvab kultuuriministeeriumi eelarve, mis suureneb võrreldes selle aastaga 21,1 protsenti. Kavas on Nukuteatri uue saali rajamine ja Vanemuise lavatehnika uuendamine. Rekonstrueeritakse Ugala Teater, millega saavad kõikide teatrimajade töötingimused kaasaegseks. Eesti Rahva Muuseumi hoone on kavas valmis ehitada ja avada 2016. aasta suveks. Sõnakunsti toetamiseks tõusevad näiteks SA Kultuurileht kirjandusväljaannetele kirjutavate Eesti autorite honorarid 40 protsenti.

Eesti välisesinduste võrgustiku arendamisega jätkab valitsus Eesti huvide kaitsmist nii konsulaartegevuses kui ettevõtluse edendamisel. Välisesinduste võrgustiku arendamisel on 2014. aastal prioriteediks saatkonna avamine Brasiilias. Saatkonna loomine aitab kaasa Eesti tõhusamale tegevusele nii selles riigis kui ka regioonis laiemalt.