Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rallis peab õnne olema
Autorahvasporti võib tinglikult jagada kolmeks: talvine jäärada, rahvasprint ja rahvaralli.
Rahvasprindi põhierinevus üldistatult on see, et sprinti sõidetakse üksi, rallit kahekesi - kaardilugeja ütlemise ja legendi järgi. "Naljatledes öeldakse, et rallisõidus oleneb 90% kaardilugeja tööst, 9% juhist ja 1% õnnest," lausub Potisepp ja lisab, et kui õnne ei ole, ei aita ka hea kaardilugeja.
"Minu jaoks on kaardilugeja imeinimene - kiire otsustaja, tema võimekus kontsentreerida tähelepanu rajal toimuvale on fenomenaalne," räägib ta. Potisepp on 8 aastat sõitnud koos Kairi Sepaga, kes oli vahepeal aga lapsepuhkusel, mistõttu sai sõidetud erinevate meeskaardilugejatega.
Nüüd juba teist hooaega on Sirje kaardilugejaks endine sport- ja rahvaralli piloot Terko Jakobson.
"Rallisõit on selline hobi, millest lahti ei saa," räägib Jakobson põhjustest, miks ta kaardilugejaks läks. "Pisik jääb ikka sisse," lisab ta. "Seda kiirust ja emotsioone tunned kõrvalistmes istudes ikka samamoodi."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.