Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome palgalepe võib Eestis mitut moodi vastu kajada

    Äsja jõustus Soome tööandjate ja ametiühingute kesk­organisatsioonide kokku­lepe, et tänavu tõuseb palk esialgu 20 euro võrra ja siis 0,4 protsenti palgasummast. See raskete läbirääkimiste tulemusena sündinud lepe peaks aitama luua 20 000 töökohta ja jätma ettevõtjatele kätte rohkem raha, mida investeerida. Äripäeva hinnangul on soomlaste kokkuleppel Eesti majandusele positiivne mõju mitmes aspektis.

    Esiteks, laias plaanis: kui soomlastel läheb hästi, siis läheb suurema tõenäosusega hästi ka meil. Soome on Eestile ikka olnud oluline ekspordipartner, kelle heast käekäigust oleneb ka meie hea käekäik.
    Reformipaketi osa. Palgakokkulepe on osa Soome laiemast reformipaketist konkurentsivõime kasvatamise nimel: tootlikkuse kasv on mitmel viimasel aastal palgatõusu kiirusele alla jäänud ja hakanud konkurentsivõimet õõnestama.
    Soomes oli tööandjate ja ametiühingute kokkuleppe sünni juures oluline osapool ka poliitikud. Veel pärast kokkuleppe allkirjastamistki paneb rahandusminister Jutta Urpilainen firmajuhtidele südamele leppest kinni pidada – et nemadki lepiksid solidaarsuse põhimõttel pikemaajalist perspektiivi silmas pidades nii tillukese palgatõusuga.
    Kalevipojad ei pruugi koju tulla. Teiseks, Eesti töökätele tähendab soomlaste kokkulepe töövõimaluste laienemist või vähemasti püsimist sealpool lahte.
    Eelisseisus on ehitajad, sest Soome ehitajad palgakokkuleppega ei liitunud, pidades nii väikest palgatõusu sektori eripära silmas pidades ebapiisavaks. Eestis aga kipub ehitussektor kiratsema ja Kalevipoegadele ei pruugi siinmail tööd ja leiba jaguda. Teisteski sektorites hoogu koguv palgasurve kipub Eesti ehitussektoris ettevõtete kasumimarginaale sulatama ja ähvardab lähiajal koguni viiendiku ehitajaist uue töö järele ringi vaatama sundida. Tõsi, see, puudutab rohkem kontorites istuvad valgekraesid kui kuldsete kätega töömehi.
    Nii võivad madalama palgaga harjunud eestlased lähitulevikus hoopis Soomes kergesti tööd leida. Siin peitub siiski ka negatiivse mõju oht Eesti tööjõuturule: sektoriti on Eestis tööjõupuudus terav ning kvalifitseeritud tööjõu puudus võib Soome mõjul veelgi süveneda.
    Kolmas võimalik positiivne mõju on see, et soomlased otsustavad osa oma ettevõtteid Eestisse kolida. Kuigi meie lootused võivad siin reaalsusest suuremad olla, on Soome ettevõtete arv Eestis siiski viimastel aastatel suurenenud. Küllap kasvab see arv veelgi, aga vaevalt et hüppeliselt.
    Palgalõhe Soomega väheneb. Neljandaks ­aitab soomlaste lepe justkui iseenesest vähendada Eesti ja Soome palgalõhet. Pikemas plaanis on see Eestile ainult hea.
    Suur palga­lõhe Skandinaaviamaadega on väljarände üks olulisemaid põhjuseid. See muudab Eesti tööjõu­turu pikaajalises vaates järjest keerulisemaks.
    Sellal kui soomlased palgakasvu pidurdavad, saavad Eesti palgad koos tootlikkuse kasvuga Soome omadele järele jõuda, laskmata silmast optimaalset palgakasvu ja efektiivsuse kasvu suhet.
    Viimaks võiks Soome eeskuju meile õpetada, et vigade tegemist on kergem vältida, kui neid pärast parandada.
    Samuti tasub eeskuju võtta soomlaste võimest tähtsates küsimustes ühiskondlikke kokkuleppeid saavutada.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.