Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome palgalepe võib Eestis mitut moodi vastu kajada
Äsja jõustus Soome tööandjate ja ametiühingute keskorganisatsioonide kokkulepe, et tänavu tõuseb palk esialgu 20 euro võrra ja siis 0,4 protsenti palgasummast. See raskete läbirääkimiste tulemusena sündinud lepe peaks aitama luua 20 000 töökohta ja jätma ettevõtjatele kätte rohkem raha, mida investeerida. Äripäeva hinnangul on soomlaste kokkuleppel Eesti majandusele positiivne mõju mitmes aspektis.
Esiteks, laias plaanis: kui soomlastel läheb hästi, siis läheb suurema tõenäosusega hästi ka meil. Soome on Eestile ikka olnud oluline ekspordipartner, kelle heast käekäigust oleneb ka meie hea käekäik.
Reformipaketi osa. Palgakokkulepe on osa Soome laiemast reformipaketist konkurentsivõime kasvatamise nimel: tootlikkuse kasv on mitmel viimasel aastal palgatõusu kiirusele alla jäänud ja hakanud konkurentsivõimet õõnestama.
Soomes oli tööandjate ja ametiühingute kokkuleppe sünni juures oluline osapool ka poliitikud. Veel pärast kokkuleppe allkirjastamistki paneb rahandusminister Jutta Urpilainen firmajuhtidele südamele leppest kinni pidada – et nemadki lepiksid solidaarsuse põhimõttel pikemaajalist perspektiivi silmas pidades nii tillukese palgatõusuga.
Kalevipojad ei pruugi koju tulla. Teiseks, Eesti töökätele tähendab soomlaste kokkulepe töövõimaluste laienemist või vähemasti püsimist sealpool lahte.
Eelisseisus on ehitajad, sest Soome ehitajad palgakokkuleppega ei liitunud, pidades nii väikest palgatõusu sektori eripära silmas pidades ebapiisavaks. Eestis aga kipub ehitussektor kiratsema ja Kalevipoegadele ei pruugi siinmail tööd ja leiba jaguda. Teisteski sektorites hoogu koguv palgasurve kipub Eesti ehitussektoris ettevõtete kasumimarginaale sulatama ja ähvardab lähiajal koguni viiendiku ehitajaist uue töö järele ringi vaatama sundida. Tõsi, see, puudutab rohkem kontorites istuvad valgekraesid kui kuldsete kätega töömehi.
Nii võivad madalama palgaga harjunud eestlased lähitulevikus hoopis Soomes kergesti tööd leida. Siin peitub siiski ka negatiivse mõju oht Eesti tööjõuturule: sektoriti on Eestis tööjõupuudus terav ning kvalifitseeritud tööjõu puudus võib Soome mõjul veelgi süveneda.
Kolmas võimalik positiivne mõju on see, et soomlased otsustavad osa oma ettevõtteid Eestisse kolida. Kuigi meie lootused võivad siin reaalsusest suuremad olla, on Soome ettevõtete arv Eestis siiski viimastel aastatel suurenenud. Küllap kasvab see arv veelgi, aga vaevalt et hüppeliselt.
Palgalõhe Soomega väheneb. Neljandaks aitab soomlaste lepe justkui iseenesest vähendada Eesti ja Soome palgalõhet. Pikemas plaanis on see Eestile ainult hea.
Suur palgalõhe Skandinaaviamaadega on väljarände üks olulisemaid põhjuseid. See muudab Eesti tööjõuturu pikaajalises vaates järjest keerulisemaks.
Sellal kui soomlased palgakasvu pidurdavad, saavad Eesti palgad koos tootlikkuse kasvuga Soome omadele järele jõuda, laskmata silmast optimaalset palgakasvu ja efektiivsuse kasvu suhet.
Viimaks võiks Soome eeskuju meile õpetada, et vigade tegemist on kergem vältida, kui neid pärast parandada.
Samuti tasub eeskuju võtta soomlaste võimest tähtsates küsimustes ühiskondlikke kokkuleppeid saavutada.