• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Perefirmast trükikoda tegi aasta investeeringu

    Iga-aastaste majandusnäitajate järgi Eesti trükifirmade seas keskmike hulka kuuluv K-Print kasutas 1,8 miljoni euroni küündivat investeeringut tehnoloogia uuendamiseks, mille abil tootmisse uusi võimalusi tuua ja jõulisemalt piiritagust müüki arendada.

    Pea poolesaja töötajaga OÜ K-Print on sisuliselt perefirma, mille suurosalus kuulub Rein Rebasele, ettevõttes on ametis ka lapsed – Rait Rebane ekspordijuhina ja Raili Rebane arendusjuhina. Äri aga on praeguseks ületanud traditsioonilise perefirma mõõtmed, mistõttu ka Rein Rebane tunnistas firma tootmisvõimsusele rahasüsti tegemist põhjendades, et just nüüd on parim aeg teha investeeringuid, kaasates maksimaalselt kõik ressursid ettevõtte arengusse – nii tootmiseks kasutatav pind kui ka tootmisseadmed hakkasid ettevõtte edasist arengut lihtsalt piirama.
    Tõepoolest – kui 2009. aastal ulatus K-Prindi müügitulu ühe miljoni euroni, siis 2012. aastal oli see juba kaks miljonit ning tänavu loodab Rein Rebane jõuda kolme miljoni euro suuruse käibenumbrini. Kogu kõnealuse aja vältel on ettevõte teeninud ka mõõduka 100 000 ja 200  000 euro vahemikku jääva kasumi.
    Nüüd, oktoobrikuus, sättis K-Print ennast sisse senisest avaramas tootmishoones Laki tööstuskvartalis, kuhu koondunud hulk teisigi trükikodasid, kirjastusi ja nendega seotud firmasid. Ettevõtte käsutuses on koos kontoriga 2000 ruutmeetrit pinda. Endisest asukohast Koplis toodi kaasa vaid mõni üksik väiksem seade, sisuliselt on uues asukohas kõik uus – ennekõike aga trükikoja süda, Heidelbergi üle miljoni euro maksev trükimasin, mis ajakirjaniku külaskäigu ajal parasjagu Kukeaabitsa joonistusvihikuid trükkis.
    Lisaks veel trükiplaatide masin (CTP liin), millega on võimalik valmistada trükiplaate mõõtmetega 72 × 100 sentimeetrit senise 72 × 52 asemel, paberipakkide giljotiin koos tõstukiga, voltimismasin ja teisi väiksemaid seadmeid. Kõik see toodi kohale viie rekkaga, ülespanekule kulus kaks ja pool nädalat.
    Kõige selle tulemusena suureneb intervalliga 24/7 töötava K-Prindi tootmisvõimsus 2,5 korda – näiteks kui vanasti sai ühe trükiplaadiga korraga trükkida neli A4-formaadis lehte, siis nüüd saab kaheksa. Ja kui tellimuseks on näiteks miljon sellist lehte, siis on efektiivsuse tõus selgelt märgatav. Seda enam, et Euroopas on tarneajaks üldiselt välja kujunenud nädal-poolteist, alates tellimuse esitamisest.
    Vanad seadmed müüdi Soome ja Eesti ettevõtetele, ent kuna spetsiifilise trükitehnika järelturg on üsna ahtake, nimetab Rait Rebane seda tõeliseks vedamiseks, et säärane müügitehing üldse õnnestus. Müügipakkumine sisestatakse küll kogu Euroopat hõlmavasse andmebaasi, aga tavaline praktika on säärane, et ostjat on kasutatud trükiseadmetele keeruline leida. Nii on mõned trükitööstused oma vana seadme­pargi pidanud näiteks Indiasse tarnima.
    Finantseeringu tegemisel oli K-Prindil abiks KredExi tehnoloogialaen, mis on just mõeldud ettevõtetele põhivara soetamisse tehtavate investeeringute rahastamiseks. Seega ka firmadele, kes ekspordivad suurema osa tootmismahust, mistõttu investeeringute tegemine aitab ka käivet kasvatada.
    Sellesse kildkonda liigitub ka trükikoda K-Print – laenu ja omafinantseeringu toel tehtud investeeringu eesmärk ongi tootmismahu kasvatamine, tootearenduse elavdamine ja selle tulemusel edukam konkureerimine välismaalt tulevatel hangetel.
    Rait Rebane märgib uut kontorit näidates, kus oktoobrikuus alles ehitusmehed askeldasid, et trükitööstuse ruumid peavad olema esinduslikud ja ajakohased, sest neil käib külas palju kliente, kes enne tellimuse sisseandmist peavad vajalikuks oma silmaga selle võimaliku täitja tootmist ja toimetamisi vaatama tulla. Nimelt on koostööpartnerite jaoks väga oluline oma silmaga üle vaadata ja veenduda, et tellimuste täitmine toimub usaldusväärses ning kvaliteetset teenust pakkuvas trükikojas.
    “Eesti ettevõte peab ennast igal sammul tõestama, sest mujal maailmas on visa levima arvamus, et meil siin veetakse kaupa piltlikult öeldes alles hobusega,” ütleb ta. “Sellepärast käivad esmakordselt meilt tellivad kliendid pea alati enne kohal asja uurimas.”
    Trükikojal keeruline laenuraha saada. Mis aga raha saamise võimalustesse puutub, siis selles osas on Rait Rebane meie pankade suhtes kaunikesti kriitiline, tõdedes, et vähemalt Eesti suuremad krediidiasutused on trükitööstuse vastu suhteliselt tõrjuvalt meelestatud. Selle põhjuseks peab ta asjaolu, et kuna meie pangad on pehmelt öeldes Skandinaavia juurtega, seal aga on trükitööstus kõva kriitikatule all ning 95% trükikodadest töötab kahjumiga, kandub see negatiivsus üle ka Rootsi pankadele ja põhjustab nende tõrjuva suhtumise Eesti trükitööstusesse, mis ju tekitab Skandinaavia ettevõtetele konkurentsi.
    “Rahastasime oma ostu pankadelaenuga  ja KredExi tehnoloogialaenuga. Viimane oli meile päästev võimalus, sest selleta olnuks seda investeeringut praeguses mahus kas väga keeruline või suisa võimatu teoks teha,” kirjeldab Rebane. “Kui pank oleks andnud laenu umbes 60% investeeringu mahust, siis peaksime omafinantseeringuna katma 900 000 euroni küündiva summa, aga see oleks osutunud ebareaalseks.”
    Protsess ettevõtte, panga ja KredExi vahel kulges nõnda, et kui firma oli pangalt saanud nõusoleku teatud osa katmiseks laenu abil, astus mängu KredEx ning andis koguinvesteeringust puudu oleva summa.
    Ühest küljest võimaldab soetatud uus tootmistehnika suurendada trükikoja jõudlust, teisalt avab see trükikoja jaoks uusi turge, näiteks Skandinaavia ja Euroopa pakenditootmises.
    “Kui varem kulus ühelt tööoperatsioonilt teisele üleminekul masina ümberseadistamiseks vähemalt pool tundi, siis nüüd saame hakkama 15 minutiga,” rääkis Rebane. “Seadistuse aeg on oluline, et seadme töötamise tunnihind ja sellega ka toodangu omahind võimalikult alla saada.”
    Pabertrükki veel kadumine ei ähvarda. Uuendusena on K-Prindi uuel trükimasinal vesijahutus, mis hoiab ära selle ülekuumenemise , lisatud automaatika aga tagab stabiilse ja pideva töö.
    Protsess näeb välja selline, et arvutifail tulevase trükisega sisestatakse masinasse, viimane tunneb ära paberi liigi, teeb juba ise vajaliku seadistuse ära, ka värvi segamine ja mõõdistamine toimuvad automaatselt. Tavaliselt töötab sellise masina peal kaks inimest ja Rait Rebane märgib, et tööjõud ongi ettevõttele suurim kuluartikkel.
    K-Prindil on küll vanast ajast olemas üsna tõhus klamberköiteliin, tuleb tootmisvõimaluste avardamise nimel nüüd esimese prioriteedina soetada ajakohane liimköitmist võimaldav masin.
    “Eestis ei taha noored trükkaliks õppida, kuigi võimalused selleks on olemas. Paraku on see noorte seas alles teine-kolmas-neljas valik,” nendib Rebane. “Ei mõisteta, et see on spetsiifiline kõrgelt hinnatud ja tasustatud, perspektiivikas amet ning töötingimused Eesti trükikodades on üldiselt head.”
    Kuigi kõikvõimalike elektrooniliste ja veebipõhiste interaktiivsete meediumide pealetungiga on trükindus kogu Euroopas löögi alla sattunud, ei usu Rait Rebane trükinduse hääbumist. Tegemist on globaalse äriga, mida mõjutavad eri aegadel esile kerkivad regioonid. Näiteks praegu on Ida-Euroopa riikide trükitööstuse tase jõudnud juba piisavalt heale järjele, hinnad aga on suhteliselt madalal, mistõttu kipuvad nad Hiina trükikodade laualt leiba ära näpsama.
    Rait Rebane tunnistab, et järjest vähemaks  jääb ühekordseid klantspaberil trükiseid nagu reklaamflaierid jms, samas kasutatakse üha rohkem taaskasutatud paberit ja pabertrükk kujutab endast teatud mõttes elitaarset toodet, millel mitmeid lisandväärtusi, kasutusväärtus ka aja möödudes ning mis on täies ulatuses taaskasutatavad. See tähendab küll trükiste – raamatud, ajalehed jmt – jaehinna tõusu, aga ka nende väärtuse kasvu – mida aeg edasi, seda enam.
     
    Mis on mis
    OÜ K-Print
    Asutatud: 1992Aastal 1997 ostis Rein Rebane ettevõttes enamusosaluse.Omanikud: Rein Rebane – 95,19%, Urmas Keller – 4,81%.2007. aastal võitis K-Print Äripäeva trükitööstuse TOPi.Korduvalt on K-Print pääsenud ka Gaselli TOPi.Töötajaid: 2012. aastal 30Lisainfo: www.k-print.ee
    Allikas: K-Print, Äripäev
     
    Kommentaar
    Tehnoloogialaen võimaldab rohkem ja kvaliteetsemalt toota
    Lehar Kütt, KredExi ettevõtlusdivisjoni juhtKiiresti areneva ettevõtte puhul võivad laenu või liisingu taotlemisel olulisteks puudujääkideks olla ebapiisav omafinantseering, piisava tagatise puudumine ja vähene omakapital. Nende probleemide leevendamiseks pakub KredEx tehnoloogialaenu, mille sihtotstarbeks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse.Tehnoloogialaenu puhul on tegemist allutatud laenuga, mida teised rahastajad käsitlevad sarnaselt ettevõtja omafinantseeringuga. See annab võimaluse kasutada suuremat finantsvõimendust ja tagab parema ligipääsu pankade ja liisinguettevõtete poolt pakutavale finantseerimisele. Sisuliselt kaasfinantseerib KredEx tehnoloogialaenuga teiste finantseerijate poolt rahastatavaid ettevõtmisi, julgustades neid väärt projektide puhul rohkem riske võtma.Tehnoloogialaenu sihtgrupiks on ekspordile orienteeritud töötleva tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotuse ning jäätmetöötluse ja -kõrvalduse ettevõtted, kellel on soov investeerida masinatesse ja seadmetesse seoses tegevuse laiendamisega või uue ettevõtte käivitamisega.Kuigi tehnoloogialaenu puhul on tegemist allutatud laenuga, mille põhiosa tuleb hakata tagasi maksma alles pärast pangalaenu või liisingu tagasimaksmist, siis on tehnoloogialaenu intress samas suurusjärgus seenior­finantseerimisega, jäädes oluliselt alla tulumäärale, mida omanikud ootavad üldjuhul ettevõttesse investeeritud omakapitalilt.Huvi tehnoloogialaenu vastu on viimase aasta jooksul suurenenud. Tänaseks on laen masinatesse ja seadmetesse investeerimiseks väljastatud 13 ettevõttele kogusummas 2,2 miljonit eurot. Selle kaasabil on ettevõtted investeerinud ligikaudu 10 miljonit eurot.Suurt huvi tehnoloogialaenu vastu on näidanud trükitööstuse ettevõtted. Näiteks möödunud aastal tegi tehnoloogialaenu toel kahe miljoni euro suuruse investeeringu ja soetas uue trükimasina Sindis asuv AS Pajo.
    Mahu suurendamise kõrval tuleb parandada ka kasumlikkust
    Koit Variksoo, ASi Multiprint juhatuse liige ja trükiliidu volikogu esimeesKülli Tammes, Eesti Trükitööstuse Liidu juhatajaTrükisektoris on tõepoolest taas hakatud investeerima, mis näitab ettevõtete positiivset meelestatust turu arengute osas. Ofset­trükkimine ei ole kusagile kadumas, pigem on muutumas tööstusharu olemus – trükindus on otsimas uusi võimalusi hoopis laiemas ja kiirelt arenevas kommunikatsioonitööstuse sektoris.Kohalikku turgu silmas pidades ei saa jätta kõrvale fakti, et ofsettrükkimises on meil kõvasti ülevõimsust ning kuigi uute investeeringute puhul rõhutatakse suunatust eksportturgudele, mõjutab iga investeering ka sise­turgu.K-Prindi suundumine kõige tihedama konkurentsiga B2 formaadilt suuremale loob neile võimalusi liikuda uutesse tootesegmentidesse ja suuremate tiraažideni. Edukas sisenemine pakenditootmisse sõltub pakutavate võimaluste ja  klientide ootuste vastavusest ning müügiosakonna võimekusest.Käibe kasvatamine suuremate mahtude kaudu on üks asi, hoopis keerulisem on rentaabluse kasvatamine. Selleks tuleb tootmist arendada ja timmida ning teha tihedat koostööd kliendiga, et leida suurema lisandväärtusega tooteid ning nendega integreeritavaid teenuseid. Seadmetootjad arendavad pidevalt trükimasinate lisavõimalusi, kuid nende hankimist piirab enamasti investeeringu hind. Nii on turul valdavalt sarnaste tehniliste parameetritega seadmed, mis omakorda teeb eristumise keerulisemaks.Eksportturgudel tegevuse laiendamiseks on enamik meie poognatrükikodasid ikka veel liiga väikesed. Trükinduses on kliendi jaoks määrava tähtsusega usaldus ja tarnekindlus (kvaliteet peab kindlalt korras olema) ning ühe trükimasinaga tootjad on alati riskantsemas olukorras, sest iga masina töös esineb tõrkeid. Riske aitaks vähendada meie tootjate tihedam koostöö.Kaadri järelkasvu eest hoolitsemisel on võtmeroll samuti ettevõtetel. Omavaheline koostöö ja koostöö haridusasutustega tagab vajalikud arengud kutse- ja täiendusõppes. Alustada võiks sellest, et vähegi suuremad firmad võtaksid igal aastal enda juurde praktikante, sest ainult reaalses tootmises õpib noor inimene tegelikult tööd tegema ning praktikate juhendamise kaudu tekib ettevõttel side kooliga.Tegelikult saab ka tööstus ise oma võimalusi kõige paremini noortele tutvustada, sestap on oluline, et kooli­noored saaksid tootmis­ettevõtteid külastada ning näha, milline on tänapäevane trüki­koda.
     
    Vaata ka
    www.tulejatryki.eeTrükiliidu loodud veebikeskkond trükisektori erialade, ametite ja töötingimuste tutvustamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ajakirjanik: kuidas helistada Härra või Proua Pärnumaale?
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Tesla aktsia on kevadest alates jõuliselt taastunud
Tesla aktsia on viimastel kuudel tublisti tõusnud, mis on osalt tingitud sellest, et investorite hinnangul saab elektriautode tootja kiibipuudusega paremini hakkama kui konkurendid, kirjutab Bloomberg.
Tesla aktsia on viimastel kuudel tublisti tõusnud, mis on osalt tingitud sellest, et investorite hinnangul saab elektriautode tootja kiibipuudusega paremini hakkama kui konkurendid, kirjutab Bloomberg.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Reformierakond vandus Keskerakonnale alla
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.