20. november 2013 kell 21:00

Ehitusettevõtja Andres Kogerit ähvardab eraisiku pankrot

Overok AS esitas ehitus­ärimees Andres Kogeri vastu pankrotiavalduse, nõudes temalt 24 000 eurot. Kogeri advokaadi väitel on Koger kinnisvarainvesteeringufirmale võla juba tasunud.

“See on juriidiline trikk. See on üks nukramaid lugusid minu praktikas,” nentis Andres Kogeri advokaat, advokaadibüroo Varul vandeadvokaat ja partner Martin Tamme.

Ta selgitas, et tegemist on sama pankrotiavaldusega, mis tänavu suvel Harju maakohtus välja kuulutamata jäi. Maakohus jättis toona ajutise pankrotihalduri nimetamata ning lõpetas menetluse.

Sama pankrotiavaldus käis ka ringkonnakohtus, kes otsustas, et maakohtu otsus on osaliselt põhjendamata. Tamme rääkis, et maakohus asus seisukohale, et ajutine haldur tuleb ikkagi nimetada.

Tamme selgitas, et Andres Koger on andnud käenduse ja sellega tagatud kohustuse võlgnik oli Koger Projektijuhtimine (endise nimega Koger & Partnerid AS).

Advokaat: vaieldakse kohustuse üle. 2012. aasta suvel tegi Koger Projektijuhtimine advokaadi sõnul makse. “Kogu see triangel käib selle üle, millise kohustuse katteks see läks,” märkis ta.

Tamme sõnul on neil Overoki juhatuse liikme enda kinnitus, et makse läks selle konkreetse kohustuse katteks.

Advokaat nentis, et Overok sööb omaenda sõnu. Lisaks makstud võlale väidab Overok, et on peale makse kinnitamise eksinud ka võlanõude loovutamises. Tamme selgitas, et kuna käendusega tagatud nõue oli suurem kui Koger Projektijuhtimise makse, loovutas Overok selle nõude koos Andres Kogeri käendusega täies ulatuses, ent nüüd on loovutustehingust taganenud.

Võlg on veelgi suurem. Overoki juht Jüri Zoova ei soovinud esmalt avaldust kommenteerida. Ta põhjendas, et pankrotiavaldus on menetluse  faasis, ent märkis, et Koger on käendanud Overoki ees Koger Projektijuhtimise teatud kohustusi, mis praeguseks ajaks on suurusjärgus 28 000 eurot. Zoova sõnul on Kogeri pankrotistunud ettevõtete Koger Projektijuhtimise ja Koger Kinnisvara koguvõlgnevus Overoki ees aga oluliselt suurem.

Overok on andnud laenu Kogeri kontserni ettevõtetele. Lisaks on Overoki ja Koger Projektijuhtimise vahel ühe korterite müügi tehinguga seotud hüvitiskokkulepe, mille tähtaeg oli eelmise aasta 1. juulil. Hüvitiskokkulepet kui laenu tagaski muu hulgas Andres Kogeri isiklik käendus.

“Arvestades Andres Kogeri pikaajalist suutmatust oma võlga tasuda, oli AS Overok sunnitud pöörduma kohtu poole, et välja selgitada, kas Andres Koger on ka isiklikult pankrotis, ning kui on, siis tuleb pankrotimenetluses selgitada, millisel määral on võimalik nõudeid rahuldada ja mis on pankroti tekkimise põhjused,” teatas Zoova.

Ta lisas, et ajutise pankrotihalduri nimetamisel ei nõustunud kohus väitega, et Kogeri kohustused Overoki ees on täidetud.

Koger on sunnitud pankrotiasjaga tegelema. Andres Koger ise kommentaari andma ei soostunud. Ta rõhutas, et on praegu väga hõivatud.  “Mina olen kinni, ma pean tegelema oma tulevikuasjadega,” ütles Koger. Ta nentis, et ka selle pankrotiavaldusega tegelemine kuulub tulevikuasjadega tegelemise hulka.

Harju maakohus nimetas Andres Kogeri vastu esitatud pankrotiavalduse asjas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi.

Ajutine pankrotihaldur alles alustas. Sepper nentis, et kuna tegemist on väga värske asjaga, on ta jõudnud vaid päringud välja saata.

Ajutine haldur selgitab finantsasutustele, vara registrile, võlgnikule endale saadetud päringutega välja andmed varade ja kohustuste kohta, et koostada kohtule maksevõimekuse ettekanne.

10. detsembril vaadatakse Harju maakohtus pankrotiavaldus läbi, kuulatakse ära ajutise halduri seisukoht, kes otsustab, kas tegemist on pankrotiga või mitte.

Kogeril on õigus esitada määrusele määruskaebus 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna ringkonnakohtule Harju maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

“Mul ei ole hirmu, kui ma peaks ka kõik kaotama”

Suurtest ehitusettevõtjatest on Andres Koger (52) see, kes kõige valusamalt majanduskriisis räsida sai. Firma 2009. aasta aruandesse lasi ta kirjutada, et riigihangetel hakkab lõhkema kahjumlik mull. 2010. aasta septembris Äripäevale intervjuud andes ennustas Koger ehitusturule suurt krahhi. Erinevalt Kogerist suutsid aga teised suuremad tegijad kriisi üle elada ning tegutsevad edasi.Koger valis langustrendis oleval turul vale strateegia. Ta tegi hangetel pakkumised 10–20 protsenti alla omahinna ning oli veendunud, et ehitushinnad jätkavad langemist. Nii see aga ei läinud ja seetõttu ei suutnud Kogeri firma lubatud hinnaga objekte valmis ehitada, tal tekkis probleeme allhankijatele maksmisega ning lõpuks otsustas objektidelt lihtsalt minema minna. Tuntuim objekt oli Pärnu ümbersõidu ehitus, aga probleeme oli ka Tartus Lossi tänaval asunud kunagise sünnitusmaja rekonstrueerimisel ja Antsla veevärgi ehitamisel.

Mäng täispangale. “Eelmisel aastal ei kolistanud me ühes ämbris, vaid kõigis võimalikes. Kui seinad kokku ja lagi pähe kukuvad, ei saa süüdistada ainult iseennast,” ütles Koger 2011. aasta aprillis intervjuus Eesti Ekspressile. Ta tunnistas siis, et mängib täispangale ja on oma perele võtnud täiendavaid kohustusi, et ettevõtet päästa.“Ego sai kõvasti riivatud. Kolm aastat pimedas keldris on mind tugevamaks teinud ja karastanud. Nüüd mõistan, mis on tähtis: selleks pole raha ega dividendid. Tõeline rikkus on mul kodus!” rääkis ta, kuidas keerulised ajad äris on teda muutnud.Eraettevõtlusega hakkas Koger tegelema juba 1980ndate lõpus. Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist töötas ta neli aastat ViljandiKEKis töödejuhataja ja osakonnajuhatajana. Viljandis tutvus Tarmo Sumbergiga, kellega rajasid hiljem ehitusfirma Koger & Sumberg. Esimene ettevõte oli aga kooperatiiv Ramses ja ehitusobjekt Tallinna Peoleo motell. Pärast Tallinna ehitusturul sisseelamist õnnestus äriduol saada mitme pangahoone ehitustööd. Nad ehitasid kontoreid Tartu Kommertspangale, Hansapangale ja Tallinna Pangale.

Raha peab voolama. “Esimene miljon tekkis Koger & Sumbergi ajal. Kõige kallim ja otsustavam miljon tekkis pärast oma firma asutamist (Koger & Partnerid – toim),” ütles ta ühes ammuses intervjuus Äripäevale.“Mul ei ole hirmu, kui ma peaks ka kõik kaotama. Mulle ei meeldi raha lugeda. Raha peab tulema ja minema. Meil ei oska paljud inimesed jõukad olla – nad ei lase rahal voolata,” rääkis ta siis, kui tema ehitusfirma oli tipus.

 

Taust

Koger ei tunnista nõuet

Pankrotiavalduse esitas Overok hüvitiskokkuleppe alusel, nõude suurus on ligikaudu 25 500 eurot.

Andres Koger nõuet ei tunnista, sest:2012. aasta juunis tegi Koger Projektijuhtimise AS saneerimismenetluses Overokile makse, mis ületas 25 000 eurot. Toona kinnitas Overoki juhatuse liige Jüri Zoova Kogerile kirjalikult ja esitas vastava kirjaliku nõudearvestuse, et loeb kokkuleppe täidetuks.31. detsembril 2012 saabus laenulepingu tähtaeg ja Overok asus seda Kogerilt kui käendajalt sisse nõudma. Toonaseks lahenduseks jäi, et Overokilt ostis laenulepingust tuleneva nõude osaliselt ära üks äriühing ja koos vastava nõude osaga ostis täielikult ära ka käendusnõude Kogeri vastu.

 

Tasub teada

Kunagi rikaste edetabeli esisajas

2008. aastal oli Andres Koger kõige kõrgemal kohal Äripäeva rikaste edetabelis. Toona hindas toimetus tema vara väärtuseks miljard krooni ning sellega oli Koger 42. kohal.Alates 2011. aastast pole Koger rikaste edetabelisse enam mahtunud.Edetabelisse pääses aga Aive Kukk, kes on firma Termentum omanik. Kui Kogeri ehitusfirmal Koger Ehitus tekkisid raskused, siis sai ettevõtte uueks nimeks Termentum ja 2010. aasta keskpaigas sai selle omanikuks Aive Kukk.Firma on olnud viimastel aastatel kasumis. Sel aastal ilmunud rikaste edetabelis oli Aive Kukk 452. kohal. Tema vara väärtuseks hindas Äripäev 6,1 miljonit eurot.Koger oli aga 2013. aasta alguses ilmunud Äripäeva dividendide edetabelis 189. kohal 0,248 miljoni euroga.

Hetkel kuum