Selle nädala lõpus toimub Vilniuses Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine, kus oli eesmärk allkirjastada Ukraina ja Euroopa Liidu vahel assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping.
Ootamatult teatas Ukraina valitsus läinud neljapäeval, et peatab lepingu ettevalmistamise ning püüab tihendada majandussuhteid hoopis Venemaa ja teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega.
Ukraina peaministri Mõkola Azarovi sõnul olid valitsuse motiivid üksnes majanduslikud.
Brutaalne surve. Lääneriigid süüdistavad Venemaa presidenti Vladimir Putinit Ukrainale “brutaalse surve” avaldamises, et Ukraina liituks hoopis Venemaa eestvedamisel loodava Euraasia Liiduga.
Rootsi välisminister Carl Bildt kirjutas nädalavahetusel ajalehes Financial Times, et Ukraina ei ole Venemaa survet varjanud. Neljandik kaubavahetusest on katkenud ja Ukrainat on ähvardatud meetmetega, mis võivad raskes majandusseisus riigi kiiresti pankrotti viia. Samas ei aita selja keeramine majanduse kaasajastamisele Ukrainal kuidagi oma probleeme lahendada, nendib Bildt, lisades, et Euroopa uks jääb Ukrainale lahti.
Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles nädalavahetusel, et tahab esimesel võimalusel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga rääkida endiste Nõukogude Liidu riikide survestamisest. Merkeli sõnul Venemaa eksib, kui näeb ELi tihedamates suhetes idanaabritega enda vastu suunatud tegevust.
Putin ründas reedel omakorda Euroopa Liitu, väites, et hoopis EL santažeerib Ukrainat ja aitab isegi meeleavaldusi korraldada.