Olen Raplamaal Kehtna vallas tegutseva põllumajandusettevõtte juht. Samuti olen olnud vallavolikogu liige, ka volikogu esimees. Ühelt poolt tean ettevõtjana, mida sooviksin vallalt, aga seejuures tunnetan ka valla nappe rahalisi võimalusi ettevõtja soove täita.

Enamasti kõik hästi. Mis puutub seadustest tulenevatesse valla ülesannetesse, siis enamasti püütakse kiirelt lahendada kohustusi näiteks ehitus- ja kasutuslubade andmisel, tõendite kirjutamisel jne. ­Kuna meie kandist on plaanitud läbi minema Rail Balticu trass, siis valla­valitsus ja -volikogu on aktiivselt ja tulemuslikult seisnud ka oma kodanike ja ettevõtjate huvide kaitsmisel selle raudteetrassi planeerimisotsuste kujundamisel. Meie vald pole unustanud pidulikel tähtpäevadel ettevõtjaid tunnustamast. Samas argipäeval tundub vahel, et pidupäeval öeldu ununeb ega saada aru, kust vallale raha tuleb.

Toon näite. Kasutame igapäevaseid toiminguid tehes valla teid, sealhulgas ka teelõiku uue ja vana farmi vahel. Nimetatud valla tee muutub kaks korda aastas kohati läbimatuks. Kui pöördusin valla poole teelõigu remontimise sooviga, siis ei kohanud ma selles küsimuses mõistmist. Vastupidi. Mis sellest, et valla tee, aga suurem kasutaja on ettevõtja. Järelikult tuleb tal endal tee remondikulud kanda.

Vald esitas teelõigu remonditööde hinnapakkumise, mida polnud aga võimalik rahapuuduse tõttu vastu võtta.

Ettepanekut ei toetatud. Ega me lootnudki eurotee ehitamist, soovisime lihtsalt piimaautoga teelõigu ületada nii, et traktor ei peaks seda eest vedama. Tegime vallale ettepaneku, kuidas oleks teelõik võimalik remontida väiksema summa ja meie endi abiga, aga see ei leidnud toetust.

Nüüdseks oleme valla tee kaks läbimatut mülgast parandanud oma raha eest.

Loodan igatahes, et nii meil kui ka kõigil teistel omavalitsustel jagub valimiste vaheajal tähelepanu ka nende valla teede korrastamiseks, kus ei liigu väga palju valijaid. Tihtipeale teenitakse just seal maksuraha.