2 detsember 2013

Täitur tõrgub raha maksmisel

Venemaa pank, mille nõukogu esimees on Indrek Neivelt, ajab kohtutäitur Urmas Tärnolt kohtute abil raha taga. Tärno tegevust uurib ka justiitsministeerium.

Glimstedti büroo advokaadid Indrek Leppik ja Martti Peetsalu laiutavad käsi. Nad ei saa aru, kuidas on võimalik olukord, kus kohtutäitur müüb küll võlanõude katteks vara maha, aga võlanõudjale väljamakse tegemisest keeldub.

Aga just sellisesse olukorda on nad oma kliendi ehk Venemaa Bank Sankt-Peterburgi esindajatena sattunud. Et raha kätte saada, on nad juba mitu aastat pidanud kohtutäitur Urmas Tärnoga erinevates kohtuastmetes vaidlema, ent seni saanud väljamaksmisele kuuluva summa kätte vaid osaliselt.

Seejuures on kohtud andnud Tärnole ülikarme hinnanguid. Näiteks on viimase asjakohase kohtuotsuse põhjal “tuvastatud kohtutäituri tahtlik seaduserikkumine täitemenetluse läbiviimisel”. Distsiplinaarmenetluse täituri tegevuse suhtes on algatanud ka justiitsministeerium.

Laev võlgade katteks müüki. Tüli tekitavaks varaks on kaubalaev OMG Tosno. 2008. aasta lõpus asus Venemaa ettevõtte Vyborg Shipping Co Ltd all sõitnud laev Tallinnas BLRT­ ­Grupile kuuluvas Vene-Balti sadamas. Kuna Vyborg Shipping oli kütuse eest võlgu Norra firmale AS Bergen Bunkers, siis laev nende nõudmisel siinsamas arestiti. Augustis 2009 tegi Harju maakohus määruse, millega lubas täituril laeva võlgade katteks müüa.

Sama aasta novembris ühines täitemenetlusega Bank Sankt-Peterburg. Peterburi pangal oli ette näidata Vyborg Shippingule antud laenu tagatiseks laevale seatud hüpoteek summas 10,2 miljonit eurot.

Tärno pani laeva müüki ning teisel katsel ehk 2010. aasta aprilli lõpus toimunud kordusenampakkumisel maksti selle eest veidi enam kui 1,7 miljonit eurot. Tavaolukorras peaks siit edasi määratama täitmiskulud ja toimuma võlanõudjate vahel kiire raha jagamine. Raha laekumisest alates ei tohiks täitur viivitada selle sissenõudjale ülekandmisega üle kümne tööpäeva. Selles juhtumis nii aga ei läinud.

Kohtulik ping-pong. Tärno tegi otsuse, mille kohaselt kuulus täitekuluna hüvitamisele 735 000 eurot. Peterburi pank sellise summaga nõus ei olnud. Peaasjalikult vaidles pank vastu sadamatasu suurusele, mida Vene-Balti sadam soovis laeva siinoleku aja eest. Lisaks käis vaidlus topelt arvestatud kulude ja käibemaksu summade üle.

Panga esindajate protesti peale peatas Tärno kogu täitemenetluse ning teatas, et kuni vaidluse lõpuni väljamakseid ei tehta. Vahepeal nägi norrakate Bergen Bunkers, et panga hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise järel neile saadud summast midagi ei jääks, ning loobus üldse. Seega jäid omavahel vaidlema pank ja täitur.

Pank ei olnud nõus Tärno otsusega täitemenetlus peatada, öeldes, et raha, mille üle vaidlust pole ehk ligi miljon eurot, tuleks täituril kohe välja maksta. Seda Tärno ei teinud ning selle summa kättesaamiseks oli vaja läbi käia kõik Eesti kohtuastmed koguni kahel korral. Esmalt leidis riigikohus 2012. aasta aprillis, et Tärnol puudus alus selliseks täitemenetluse peatamiseks ja pangal on ­õigus osa rahast kätte saada. Tärno selle peale ühtki liigutust ei teinud. Seepeale pidi pank uuesti kohtusse pöörduma ning teisel ringil mõistis kohus Tärnolt selle miljon eurot otsesõnu välja. Pank sai raha kätte alles tänavu märtsis.

Pank nõuab lisaks veel poolt miljonit. Seejärel jäi üles veel täitekulude vaidlus. Tänavu juunis rahuldas Harju maakohus panga nõudmise sadama­tasusid vähendada ja see tähendab, et pank nõuab lisaks seni tehtud väljamaksele kohtutäiturilt veel 309 000 ­eurot. Tärno pole juurdemaksmisele kuuluvat summat tasunud.

Samuti nõuab pank alusetult kinni hoitud summadelt intressi. Ehk kokku on panga nõue Tärnole koos intressidega 565 000 eurot, kusjuures intressid võivad veel osaliselt suureneda sõltuvalt väljamakse ajast.

Miks Tärno raha maksmisel sellist jonni on ajanud? Telefonis on ta väga tõrges ja ütleb, et pooleli­olevaid kohtuasju pole viisakas kommenteerida ega nendega tegeleda. “Põhimõtteliselt Kroonika, Õhtulehe ja kahjuks ka Äripäevaga väga nagu ei suhtle sel teemal,” lisab ta.

Justiitsministeerium algatas distsiplinaar­menetluse. Samal ajal on justiitsministeerium juba mullu detsembris tema suhtes Peterburi panga kaebuse alusel algatanud distsiplinaarmenetluse täituri võimalike rikkumiste tuvastamiseks.

Ministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul algatati menetlus kaebuse asjaolude kontrollimisel ilmnenud ebakõlade pärast. “Kuna samas asjas algatas sissenõudja OAO Bank Sankt-Peterburg ka kohtumenetluse, siis peab justiitsministeerium enne distsiplinaarasjas otsuse tegemist vajalikuks ära oodata lõplik kohtulahend,” viitab ta sellele, et viimane sama asja puudutav otsus tehti Tallinna ringkonnakohtus alles novembris ja pole veel jõustunud.

Vene oligarhi tagakiusamine

Siinne laevavaidlus on seotud teise looga – seesama Vyborg Shipping, mille võlgnevuse alusel laev arestiti, kuulus Vene oligarhi Vitali Arhangelski kindlustus-, laevandus- ja sadamaäriga tegelevasse Oslo Marine Groupi (OMG).2008. aastal hinnati selle ettevõtte väärtuseks miljard eurot. Samal aastal võttis firma Bank Sankt-Peterburgilt 110 miljoni euro suuruse laenu. Kriisi tõttu tekkisid OMG-l aga probleemid laenu teenindamisega ja pangaga ei saadud laenu pikendamises kokkuleppele. Pank sai kontrolli OMG aktsiate üle ja hakkas vara müüma. Lisaks sellele algatati Venemaal Arhangelski suhtes kriminaaluurimine pettuse ja rahapesu süüdistuse alusel. Pangaga probleemide tekkides põgenes Arhangelski koos perega 2009. aastal Prantsusmaale. Ehkki Venemaa on ta lisanud Interpoli nimekirja ja teda Prantsusmaalt välja nõudnud, pole teda välja antud.Arhangelski väidab, et sisuliselt võttis pank tema vara üle jõumeetoditega. Ta räägib poliitilisest tagakiusamisest, mis on käinud Peterburi endise kuberneri Valentina Matvijenko õhutusel. Bank Sankt-Peterburgi üks omanikke on Sergei Matvijenko, Valentina Matvijenko poeg.  Arhangelski sõnul oli ta sunnitud oma turvalisuse huvides Venemaalt lahkuma, kuna Peterburi panga juht Aleksander Saveljev ähvardas teda.  Pank omakorda proovib ­Arhangelskilt raha kätte saada ja väidab, et umbes 66 miljoni euro ulatuses laenudele andis ettevõtja isikliku käenduse. ­Arhangelski on mitme riigi kohtus esitanud vastuhagi panga vastu ja nõuab näiteks Suurbritannia kohtu kaudu 350 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist. Vaidlused on veel pooleli.   Seega on siinne laevavaidlus pisike osa suuremast pildist. Peterburi panka esindav advokaat Leppik ütleb aga, et nende lauale muud kui hüpoteegi realiseerimisega seonduv jõudnud ei ole.

 

Kronoloogia

Viis aastat laeva arestimisest, tüli kestab

2008aasta lõpparestitakse Harju maakohtu määrusega Norra firma Bergen Bunkers avalduse alusel OMG Tosno, mis seisab Vene-Balti sadamas.

200919. augustkohtutäituril lubatakse Harju maakohtu määrusega arestitud laev müüa.

2. novembertäitemenetlusega ühineb Bank Sankt-Peterburg, kelle kasuks on laevale seatud 10,2 miljoni euro suurune hüpoteek.

201030. aprillkohtutäitur müüb laeva avalikul kordusenampakkumisel hinnaga 26 979 920 Eesti krooni (1 724 331,16 eurot).

19. augustkohtutäitur mõistab välja viimased täitekulud. Kokku teeb kohtutäitur 17 täitekulude väljamõistmise otsust summas 11 495 473,29 Eesti krooni (734 694,65 eurot).

30. augustpank esitab kaebuse kohtutäituri otsuse peale, mis puudutab sadamatasude suurust täite­kuludes.

9. novemberpank palub kohtutäituril teha väljamaksed osas, mida menetluse osalised pole vaidlustanud summas 989 636,52 eurot.

22. novemberkohtutäitur peatab täite­menetluse sadamatasude suuruse vaidluse lahendamiseni.

201127. aprillBergen Bunkers loobub nõudest. 

28. juunipank palub täitemenetlust jätkata ja teha väljamakse. Kohtutäitur kirjale ei vasta.

21. novemberTallinna ringkonnakohus tühistab täitemenetluse peatamise ja kohustab kohtutäiturit jätkama täitemenetlusega.

201214. märtsRiigikohus rahuldab panga kaebuse kohtutäituri otsuse tühistamiseks, mis puudutab sadamatasusid, ja annab kohtutäiturile juhised sadamatasude suuruse kindlaksmääramiseks.

18. aprillriigikohus jätab muutmata Tallinna ringkonnakohtu 21.11.2011 määruse. Riigikohtu hinnangul oli pangal õigus nõuda vaidlustamata osas väljamaksete tegemist summas 989 636,52 eurot.

11. juulipank saadab nõudekirja, sest kohtutäitur ei ole täitnud kumbagi jõustunud lahendit.

19. juulipank esitab kohtusse kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale, sest kohtutäitur pole teinud väljamakset ega määranud kindlaks sadamatasude suurust. Pank palub kohtutäiturilt välja mõista 989 636,52 eurot.

8. novemberHarju maakohus mõistab kohtutäiturilt välja 989 636,52 eurot. Määrus jõustub 18. märtsil.

201327. märtskohtutäitur maksab Peterburi pangale 989 636,52 eurot.

17. juuniTallinna ringkonnakohus rahuldab panga kaebuse vähendada sadamatasusid. Ringkonnakohus määrab Vene-Balti Sadamale väljamõistetavate täitekulude suuruseks kokku 164 398,75 eurot (sadamatasu vähendati ca 50% võrra). Ringkonnakohtu määrus jõustus 18.09.2013.

20. septemberpank palub kohtutäituril teha täiendav väljamakse summas 309 001,23 eurot. See on summa, mille võrra vähendati täitekulusid. Kohtutäitur ei ole kirjale vastanud.

19. novemberpank esitab kohtutäituri tegevusetuse peale kaebuse

Hetkel kuum