Ukraina majandus pikka kriisi ei talu

Mõkola Azarovi valitsuse tagandamise poolt hääletas eile 186 parlamendisaadikut, enamuseks olnuks vaja 226 toetushäält.  Tänavail nõudsid kümned tuhanded meeleavaldajad jätkuvalt valitsuse erruminekut ning opositsioon teatas, et nõuab erakorralisi parlamendi- ja presidendivalimisi.

President Viktor Janukovitš ise viibis samal ajal riigist eemal, visiidil Hiinas, et vaatlejate sõnul raskustes riigile rahastust leida.

Välisabita ei saa. “Ukraina ei suuda ilma välisrahastuseta toime tulla,” ütles agentuurile Bloomberg Societe Generale’i arenevate turgude strateeg Regis Chatellier. “Keset selliseid proteste Venemaalt abi saada ei ole aga variant. Ma ei näe ka võimalikke muid variante.”

Kõnelused IMFiga abilaenu üle on peatatud, kuna Ukraina ei olnud valmis tegema nõutud reforme. Euroopa Liit ei olnud samuti valmis Ukrainale korvama tagasilööke ­Venemaa suunalt, kui vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingule ELiga Vilniuses alla oleks kirjutatud. Jääb Hiina.

Pärast seda, kui Ukraina võimud meeleavaldusi nädala­vahetusel jõuga laiali ajada üritas, kerkis Ukraina kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus 10,60%-le. Juunis maksmisele tulevate võlakirjade tootlus kerkis 20,16 protsendile. Ukraina võimaliku pankroti vastu kindlustamise hind näitab, et riskantsemaks hindavad investorid maailmas veel vaid Argentina ja Venezuela riigivõlakirju.

Risk väheneks, kui Ukraina saaks laenu või Venemaalt energia impordile paremad tingimused. Venemaa esimene asepeaminister Igor Šuvalov ütles, et kui Ukraina liituks Venemaa juhitava tolliliiduga, on Venemaa valmis gaasi hinda langetama. Ukraina peaministri sõnul loodetakse lähinädalatel hinnas kokku leppida.

Vaatlejate sõnul vähendaks investorite ärevust ka kokku­lepe opositsiooniga Euroopa Liidu kõneluste jätkamise ajakava üle või Janukovitši lubadus 2015. aasta presidendivalimistel enam mitte kandideerida.

Kolmas langus. Ukraina majandus on 2008. aastast kolmandat korda languses. Kõik suured reitinguagentuuriod on sügisel Ukraina reitingut kärpinud.

Ukraina keskpanga reservid olid valuuta toetamisest oktoobri lõpuks kahanenud 20,6 miljardile dollarile, millest jätkub vähem kui kolme kuu impordi katteks.

“Selliste pingete juures võib kohalik valuuta raskustesse sattuda ja devalveerimisele minna,” ütles UniCrediti panga Ida-Euroopa divisjoni juht Gianni Franco Papa. “Tegemist on olukorraga, mis ei saa väldata nädalaid. Mingi lahendus tuleb leida.”

Agentuur Bloomberg kirjutas Ukraina olukorra kohta, et Janukovitš muutis riigi Venemaa surve vastu nõrgaks, sest ei teinud majanduslikke ja kohtusüsteemi reforme, mis sillutanuks teed ELi toetustele, IMFi abilaenule ja välisinvesteeringutele.

President oma huvide eest. Selle asemel on Janukovitš keskendunud oma poliitilise tuleviku ja enda ümber rajatud korruptiivse majandussüsteemi kindlustamisele. Ent kui ukrainlased valivad võimule valitsuse, mis on valmis tegema vajalikud reformid, tuleks ka ELil pakkumine Ukrainale üle vaadata.