Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülereguleerimine ohustab ühisrahastuse eeliseid
Kui Euroopa Liit töötaks välja ühisrahastamist puudutava direktiivi või määruse, võib sellega kaasneda tõsine oht, et ühisrahastamise reeglid muutuvad liiga keeruliseks. Nii kaotaks ühisrahastamine eelised mitme teise rahastamisvõimaluse ees: lihtsus, kiirus, paindlikkus.
Ühisrahastamise mudeli kasutamine laieneb kiirelt. 2012 oli ühisrahastamise maht Euroopas 735 miljonit eurot, aastataguse ajaga võrreldes oli kasv 65%. Teiseks, ühisrahastamisega kaasnevad riskid, mida võidakse soovida maandada uute reeglite kehtestamisega ELis.
Võimalik risk on näiteks pettus. St ettevõte ei kasuta ühisrahastamise käigus saadud vahendeid eesmärgipõhiselt. Samuti ei pruugi rahastajad teada kõiki projektiga kaasnevaid riske või rahastajad ei saa tagasi oma raha, kui projekt ei kogu kindlaksmääratud hulgal raha.
Suuremad riskid kaasnevad laenu- ja omavahendipõhiste ühisrahastamise liikidega. Näiteks laenuandjal võib olla keeruline hinnata laenusaaja krediidiriski või potentsiaalsel investoril ei ole piisavalt infot, et hinnata aktsiate õiglast väärtust. Kaubanduskoda on seisukohal, et nimetatud riskid ei ole siiski suured ning nende maandamiseks ei ole vaja ELi tasandil kehtestada täiendavaid regulatsioone.
Võimalikke riske aitavad vähendada juba kehtivatest direktiividest tulenevad nõuded. Näiteks e-kaubanduse direktiiv kohustab ettevõtjat, kes soovib hankida raha ühisrahastamise teel, end identifitseerima ning selgitama, mis eesmärgil kapitali kaasatakse. Teiselt poolt maandab riske eneseregulatsioon. Näiteks ühisrahastamise internetiplatvormide huvides on pettuste vältimine ning seetõttu on nad loonud omal algatusel pettuste ärahoidmise mehhanismid.
Paindlikkus peab jääma. Ühisrahastus on paindlik ja lihtne raha saamise viis ning ühisrahastamise areng mitmekesistaks ettevõtjate võimalusi kapitali suurendamisel ja investeeringute saamisel.
Sellest võidaksid peamiselt alustavad ettevõtjad ja idufirmad, sest ühisrahastamine võib suure tõenäosusega olla lihtsam, kiirem ja paindlikum viis kapitali hankida kui pangalaen, ingel- või riskikapitaliinvesteeringud. Täiendavate reeglite kehtestamine pidurdaks ühisrahastamise arengut.
EL võiks uute ja detailsete reeglite kehtestamise asemel panustada sellesse, et ettevõtjate teadlikkus ühisrahastamisest kui alternatiivsest kapitali kaasamise viisist oleks parem. EL võiks aidata kaasa ka eneseregulatsiooni arendamisele, kogudes ja levitades parimaid näiteid eneseregulatsioonist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.