Bank Saint Petersburg: Venemaal rahutu aeg

Fridi sõnul on rahvusvaheliste sanktsioonide mõjust vara rääkida, kuid ilmselt võidab nendest Venemaa, sest raha tuleb tagasi kodumaale.

Järgneb intervjuu Mihhail Fridiga. Kuidas läheb praegu teie pangal, kas tunnetate, et praegune olukord Venemaal mõjutab teie äri?Tegelikult, kui me räägime sanktsioonidest, siis on need olnud kehtivad alles mõned päevad, seega rääkida nende mõjust on veel suhteliselt keeruline. Kui rääkida majandusest, siis rubla on nõrgenenud. Mis puudutab sanktsioone, siis siin on mitu külge. Võib vaadata, kuidas sanktsioonid mõjutavad inimesi, kuidas mõjutavaid neid, kes on sattunud musta nimekirja ja kuidas need mõjutavad nende ettevõtteid ning saab vaadata sanktsioonide mõju Venemaa majandusele üldiselt. Sellest kõigest on võimalik palju rääkida.

Mida arvate Venemaale kehtestatud sanktsioonidest?Finantssektori jaoks mõjutavad sanktsioonid rahalisi investeeringuid lääneriikidesse. See tähendab, et lükatakse tagasi planeeritud IPOsid, võlakirjaemissiooni Venemaa emitentidele, mis tegelikult raskendab ligipääsu lääneriikide kapitalile Venemaa turul. Iga investor teeb riskide korrektuure, riski suurenemine Venemaal tähendab seda, et raha väärtus saab olema kõrgem. Kui rääkida mõjust konkreetsetele struktuuridele, siis ühest küljest on see esimest korda Venemaa finantsajaloos, kus blokeeritakse rahvusvahelisi pangakaarte, kasutajate jaoks oli see šokk. Igasugustel sanktsioonidel on erinevad aspektid.

Kipun arvama seda viimast varianti. Ameerika vaatenurgast on hea kehtestada sanktsioone, millest kõige rohkem kaotab Euroopa, kes on Venemaa jaoks põhiline kaubandus- ja finantspartner. Sanktsioonid eelkõige nõrgendavad pigem Euroopa panku. Kogu situatsioon Ukrainaga on üpris keeruline malemäng, kus on suur partii, kus poliitikud ja juhtfiguurid teevad käike, millel on erinevad eesmärgid. Hetkel on keeruline hinnata, mis ja kuidas saab olema edasi.

Need sanktsioonid on eriti naljakad nende ametnike vastu, kellel niikuinii seaduse järgi ei tohi olla pangakontot läänes ja kes ei tohi seal osta kinnisvara.

Millistesse Venemaa sektoritesse te soovitate praegu investeerida?Kui rääkida otseinvesteeringutest, siis iga ettevõte ikka vaatab selliseid investeeringuid, mis on tema ärile lähedasemad. Kui rääkida portfellinvesteeringutest, siis üsna varsti Venemaa ettevõtete aktsiad muutuvad odavaks, sellises olukorras oleks mõttekas sinna investeerida. Kui rääkida investeeringutest kinnisvarasse, siis see on juba ülehinnatud.

Mis te arvate, millal olukord laheneb ja maha rahuneb?Kõik oleneb riigijuhtidest ja nende poliitikast ning soovist. Praegu on raske ennustada, sest ka kuu aega tagasi ei osanud keegi ennustada Krimmis toimunut. Kui hetkel põhimõtteliselt miski ei muutu, siis olukord stabiliseerub aasta-kahega. Aga kui olukord läheneb külmale sõjale, siis saab olema keeruline.

Kui reaalne on külma sõja oht?Ma ei imestaks, kui see juhtuks.

Mida teie arvate olukorrast Krimmist?Ma ei ole poliitik ja mul on raske selliseid asju kommenteerida. Oluline on hinnata otseseid ja kaudseid võimalikke kaotusi sanktsioonide tõttu. Samas tuleb aru saada sellest, et Krimmil on Venamaale suur tähendus, aga selle eest võitlesid aastakümneid ka Venemaa impeeriumi väed ja venelastele on see alati olnud, kui osa nende territooriumist.

Ettevõtted, kel on täna aktsiaid Ukrainas, kas neid tuleks müüa või osta?On kolm positsiooni: müüa, osta ja hoida. Praegu pigem hoida.

Miks?Sest miinimumhinnaga müüa ei ole mõistlik.

Millise signaali annab praegu Venemaa oma käitumisega?Kordan ennast, ma ei ole poliitik ega taha neid asju kommenteerida. Aga minu kui eraisiku arvamus on, et selles situatsioonis on liiga palju propagandat ja vähe informatsiooni mõlemalt poolelt. Ma ei usu, et Venemaa hakkab kunagi mingisugusel viisil ähvardama mingisuguseid riike, seda enam oma naabreid. Olukord Krimmiga ja Ukrainaga on unikaalne, ja iga konfliktset situatsiooni kasutavad poliitikud ja lihtsalt seiklejaid omakasuks ära.

Autor: Ave Lepik, Alyona Stadnik