Positiivne on aga kindlasti see, et esimest korda viimase kahe aasta jooksul ei oodata üheski Lõuna-Euroopa riigis SKP kahanemist, ehkki kohati on majanduskasv ikka alles väga nõrk.
"Lõuna-Euroopa riikide majanduse kohanemises ja toibumises ei saa siiski veel kindel olla," ütles IMFi peaökonomist Oliver Blanchard. Nii ei või käivitunud reformides järele anda.
Selleks, et euroala majandus kindlamale alusele saada, peab lisaks ekspordi kasvule jõudsamalt toibuma nõudlus siseturul. Siin võiks suuremat rolli etendada Saksamaa, kus jooksevkonto ülejääk püsib jätkuvalt suur, märgib IMF. Saksamaale prognoosib IMF tänavu kasvu 1,7% ja tuleval aastal 1,6%. Suurtest riikidest kõige aeglasemat kasvu on oodata Itaalias, 0.6%.
Eestile prognoosib IMF tänavu kõrgemat majanduskasvu kui rahandusministeerium oma värskes prognoosis. IMF ootab Eestile 2,4% suurust majanduskasvu, mis tuleval aastal kiireneb 3,2%-le (ministeeriumi prognoos 3,5%). Euroala kiireima majanduskasvuga on nii sel kui tuleval aastal Läti, vastavalt 3,8% ja 4,4%. Eesti peamistele kaubanduspartneritele Soomele ja Rootsile prognoosib IMF selleks aastaks vastavalt 0,3% ja 2,8% ning tuleval aastal 1,1% ja 2,6% suurust majanduskasvu.
Rootsi kohta nendib IMF, et majanduse kasvu hoiab tagasi tööturu struktuurne nõrkus, mis väljendub kõrges töötuses, samuti tugev Rootsi kroon, kasvu aitab aga kiirendada ekspordi toibumine. IMF soovitab Rootsil jätkata pankade kapitalipuhvrite tugevdamist ning ohjeldada kodumajapidamiste võlastumise kasvu.
Euroala suurimad riskid johtuvad liiga madalast inflatsioonist, mis IMFi prognoosi järgi ei ulatu tänavu isegi 1%-le (0,9%), rääkimata Euroopa keskpanga sihiks seatud 2% tasemest. Liiga madal inflatsioon võib euroalal inflatsiooniootused ankrust välja viia ning teha raskustes majanduste toibumise veelgi keerulisemaks, kuna nende reaalne võlakoorem ja reaalintressid kasvavad.
Muudest euroala riskidest püsivad kõrge tööpuudus ja suured võlad, rahaturud on jätkuvalt killustunud, mis piirab laenuraha kättesaadavust, geopoliitiliste pingete kasvust on suurenenud negatiivsete välistegurite võimalik mõju. Eriti negatiivselt mõjutaksid Ukrainaga seotud riskid Euroopa n.ö arenevaid riike.
Poliitikasoovitustest leiab IMF, et euroala vajab veel lõdvemat rahapoliitikat, olgu see siis veelgi madalamate intressimäärade või vähem traditsiooniliste meetmete kaudu. Oluline on jätkata struktuurseid reforme nii riikide kui euroala tasandil.