Ettevõte kujundas kontori visiitkaardiks

Sisekujundus sai alguse logost. Kui uus logo oli valmis vaieldud ja üles joonistatud, hakkas see omakorda tingima, missuguseks kujuneb kontori sisekujundus. Must värv, kontrastiks valge, kvaliteetsed materjalid, huvitavad detailid, kullaelement, märksõnaks väärtuslik, ent seda kõike vähe.

„Taotlesime luksuslikkust ja erilisust, samas hubasust,“ selgitab Uku ja mainib, et igal valikul on nii välimuslik kui ka funktsionaalne tagamõte. Vaibad põrandatel on nii kontorisagina summutamiseks kui ka koduse tunde tekitamiseks. „Lounge’is asuvad tugitoolid just nii, nagu nad asuvad, et oleks võimalikult mugav. Teatud rollid peavad istuma teatud kohtadel, et oleks hea suhelda,“ viitab ta.

Lopsakuse kõrval selgus. Lounge’i seinad on valged, kaetud käsikrohviga, et see rõhutaks naturaalsust ja loomulikku pinda. Selle kõrval asuvad mustad ja sirged pinnad, mis vastanduvad seinte rustikaalsusele. Uku viitab mustast graniidist köögiseinale diivanite kõrval. „Graniit annab edasi hinnalist väärtust ja on meie mustaks aktsendiks siin ruumis,“ selgitab ta.

Valged põnevad seinad on aga tühjad ja nii see peabki olema. „Alguses me ei leidnud siia seda õiget ja hiljem enam ei tahtnudki midagi seina panna. Tekkis tunne, et kui paneme midagi, siis tekib sellele suur tähendus taha,“ räägib Heily. Ta selgitab, et praegu on just õige tunne selles ruumis viibides. See peaks küll olema koosolekuruum, aga seda võetakse pigem kui elutuba just hubasuse tõttu ning formaalsete lahenduste puudumise pärast. Kontori majagi asub Nõmmel keset elumaju ning Heily naerab, et pole harv juhus, kui uuritakse, kas nad ka ise selles majas elavad.

Armastus antiigi vastu. Lounge’is leidub riiuli- ja lauapindadel põnevaid detaile ja vanaaegseid esemeid, nagu näiteks vanaaegne telefon ja kirjutusmasin. Antiigi ja vanaaegsete detailide rohkus on tulnud Heilylt. Ta tunnistab, et on suur antiigihuviline ning mitmed kapid ja lauad on just tema välja otsitud nii Eestist kui ka näiteks Inglismaalt. Mõni neist isegi tema enda kodust toodud.

Heily tõdeb, et enamikku mööblit ja muid sisustusdetaile oli Eesti kaubandusest keeruline leida. Pidi kas täpselt teadma, kellelt midagi küsida, nagu näiteks oskama Lincona poes lapata katalooge, et leida see õige musta värvi vaip, või siis ootama oma soovitud eset mitu kuud, nagu näiteks musta värvi valamu ülemise korruse tualettruumis. Sisustaja külaskäigu ajal see veel saabunud ei olnudki.„Kõrgläikega kaupa on lihtne leida, aga seda me ei tahtnud,“ lausub Heily. „Me oleme püüdnud igal sammul teha paratamatuid otsuseid. Kindlasti oleks saanud lihtsamaid valikuid teha,“ täpsustab Uku ja selgitab, et lihtne on leida poest masstootmises peavoolustiili, aga see paraku ei sobinud nende kontseptsiooniga.

Sisekujundus ajutöö näidiseks. Küsimuse peale, millega La Ecwadori juhid uue sisekujunduse juures kõige enam rahule jäid, jäävad nad hetkeks mõttesse. „Mulle meeldib tervik, see, et hoidsime stiili lõpuni välja, logost vaibani, pliiatsist väravasildini,“ ütleb Uku seejärel. „Meie siin müüme oma ajutööd. On hea tunne, et lõime ka selle idee ise ja suutsime selle teostada, et näidata teistele, kuidas asi toimib.“