Allvee-ehitaja jäi masus vee peale

Vaatamata sellele, et ehitussektor, kuhu kuulub ka vesiehitustöid tegev Akvamarin, sai masus märkimisväärselt kannatada, väljus Akvamarin katsumusest võitjana. Firma on näidanud häid majandustulemusi: aastatel 2010-2012 kasvas ettevõtte käive üle kolme ja ärikasum 30 korda. Need tulemused tagasid Narva firmale Akvamarinile tänavuses Gaselli TOPis 40. koha.

Eestis konkurents väike. Firma juhi ja ainuomaniku Vladimir Nikiforovi sõnul kujutavad allveetööd endast sama, mis ehitustööd maismaal - betooni valamine, keevitamine ning montaaž, kuid ainult vee all. "Töötame me aga mitte ainult vee all, me ehitame ka elumaju ja tööstusobjekte, üldehitustööd maismaal moodustavad viiendiku meie tööde mahust," täpsustab ta.

Nikiforovi andmeil on konkurents vesiehituse turul Eestis suhteliselt väike, lisaks nende firmale teeb selliseid spetsiifilisi töid veel vaid kolm tõsiseltvõetavat firmat. "Kuigi oleme konkurendid, ei sõdi me üksteisega, vastupidi, aitame," kinnitab Nikiforov. "Pealegi, sadamad arenevad ja vaatamata sellele, kas majanduses on masu või mitte, tuleb ehitatud kaisid hooldata, teha ülevaatusi ning ekspertiise."

Mittestandardsete insenerilahenduste poolest meenub Nikiforovile olulise objektina Kunda tselluloositehas, kus Akvamarin ehitas vahelaed. Kõige keerulisemateks objektideks peab ta aga kaide ehitamist Eesti sadamates.

"90ndate aastate keskel saime huvitava tellimuse - tõsta üles Narva-Jõesuus uppunud alus veeväljasurvega 450 tonni. Tulemuse saavutamiseks pidime uurima põhjalikult tehnoloogiaid," meenutab ta ja lisab viivu pärast, et tegelikult pole sõna "huvitav" just kõige korrektsem omadussõna. "Äris ei ole huvitavaid ega mitte huvitavaid asju. Äris on eelkõige raha. Kui ei ole kasumit, tähendab ei ole ka äri."

Pitsitav tööjõumure. Majandustulemuste kasvades on pidevalt suurenenud Akvamarini töötajaskond. Eriti suur hüpe oli 2012. aastal, kui töötajate arv kasvas 28 inimeselt aasta lõpuks 41 inimeseni. Samas tõdeb Nikiforov, et nii nagu suurem osa Eesti ettevõtjaid, tunnetab ka tema tööjõuprobleemi.

"Täna on võimatu leida kvalifitseeritud tuukrit-betoonivalajat," kurdab ta. "Enamgi veel, ei ole keskastme spetsialiste ja kvalifitseeritud töölisi. Seetõttu hoolin ma oma inimestest, püüan neid rahaliselt motiveerida ning isegi kui firmal lähevad asjad halvasti, palga pealt ma kokku ei hoia."

Firmajuht on veendunud, et kokkuhoid töötajate pealt on tee eikuhugi. "Kui lubasin maksta tuukritele, ütleme, 1500 eurot kuus, siis ma selle summa neile ka maksan," räägib ta. "Peamised spetsialistid on minu juures töötanud juba paarkümmend aastat. Mõistan, et kaotada spetsialist on sama, kui lõigata endal sõrm otsast. Ma ei ole valmis endal midagi ära lõikama."

Nikiforov hindab ennast kui nõudlikku juhti. "Kui alluv, kes pole minuga eelnevalt nõu pidanud, tegi tööprotsessis vea, läheb mul kõik sees keema. Mulle ei meeldi, kui alluvad riskivad minu eest," rõhutab ta. "Minu enda vead viivad mind loomulikult ka endast välja, kuid ma saan aru, et see on minu süü ja minu risk. Näiteks mullu sai ettevõte ühel Muuga objektil kahju umbes 20 000 eurot. Olin midagi jätnud kahe silma vahele, tegu oli minu veaga ja minu töötajad minu vigade pärast ei maksa."

Asjatuid riske ei võta. Nikiforov tegeleb siiamaani oma noorpõlve hobi ehk sukeldumisega. "Ma ei tee seda mitte töö kvaliteedi kontrollimiseks - selle jaoks on olemas seadmed -, kuigi mõnikord tekib soov minna vee alla ja näidata ise ette, mida ja kuidas teha," seletab ta. "Praegu sukeldun vaid oma lõbuks, vee all tunnen ennast mugavalt, seal võib lülitada teadvuse välja ja puhata."

Nikiforov peab ennast väga pühendunud inimeseks. "Ilmselt tahab iga inimene olla esimene alal, millega tegeleb," mõtiskleb ta. "Kui suhtud ükskõikselt töösse, hobisse või elusse üldse, siis ei tule sul midagi välja ja elu läheb sinust mööda. Minu jaoks on tähtis valmistada ennast ette selleks, et saavutada kindel tulemus."

Kuigi Nikiforov tegeleb adrenaliini saamiseks ekstreemsete hobidega nagu näiteks sukeldumine ja mäesuusatamine keerulistel trassidel, ei riski ta mõttetult. "Risk nii hobidega tegelemisel kui ka töös ei ole põhjendatud, välja arvatud juhul, kui tegu on kaalutud riskiga," rõhutab ta.

***

Mis on kiire kasvu põhjused?Aastatel 2010-2012 kasvas OÜ Akvamarin ärikasum 34 ja käive 3,32 korda.

1. Valdkonna ülihea tundmine. Edu saavutamiseks on igas asjas oluline tungida peensusteni ja valmistuda end kõigeks korralikult ette. Mitte millelgi ei tohi lasta minna isevoolu teed. Ettevõte on pidevalt jälginud maailmas toimuvaid muutusi hüdrotehniliste tööde tehnoloogias ja samal ajal on tehnoloogiaid ka täiustatud.2. Meeskonnavaim. Firma on kõik need aastad hoidnud oma kvalifitseeritud spetsialiste. Ettevõtte motoks on: ei tohi inimeste pealt kokku hoida. Kui töötaja on teinud vea, siis seda arutatakse, kuid apsude eest kedagi ei trahvita ega vallandata.3. Koostöö konkurentidega. Konkurentidega tuleb teha koostööd, mitte võidelda turu pärast. Tuleb aidata üksteist, eriti suurte ja keeruliste tööde teostamisel. Akvamarin tunnetas masu ajal teatud raskusi, kuid tänu koostööle konkurentidega saadi neist üle.

Üks küsimusMilline vanasõna iseloomustab kõige paremini teie tegevust?Vladimir Nikiforov, OÜ Akvamarin omanik ja tegevjuht: Lindu tuntakse laulust, inimest tegudest. Hiljuti hakkasin tundma huvi praktilise laskmise vastu. Hobi vaimustas mind niivõrd, et ehitasin Narvasse kaasaegse lasketiiru, kus saaks korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi. Juba ongi sõlmitud kokkulepe Euroopa karika läbiviimisest. Seda võib nimetada metseenluseks, hobiks ja veidruseks - kõik kokku (naerab). Teenisin raha, oleksin võinud osta veel ühe maja, veel ühe auto, kuid kas seda on vaja? Nii otsustasingi ehitada linna lasketiiru. Mulle ja inimestele rõõmuks ning linnale kasuks. Samas, kuigi lasketiir on hobi, peab see vähemalt enda ülalpidamiseks raha teenima. Äri on äri.

KommentaarVello Mäss, meremuuseumi teadur, allveearheoloog: Vladimir Nikiforoviga sain põgusalt tuttavaks üle 20 aasta tagasi, kuid pikka koostööd meil ei olnud. Tean teda kui aktiivset inimest, head korraldajat ja kogenud professionaalset sukeldujat.Puutusin temaga kokku 80ndate aastate lõpus, kui meremuuseumi laev tegi allveeuuringuid Soome lahes asuva Suursaare, praegu Venemaale kuuluva Goglandi saare lähedal. Samas piirkonnas tegi tookord allveesukeldumisi Nikiforovi eestvõttel kalatraalerist ümber ehitatud sukeldujate baaslaev. Aastaid hiljem muretses Narva sukeldujate klubi mõnevõrra kobedama laeva nimega Dorado, mis hispaania keeles tähendab kuldne. Hobisukeldujad otsisid uppunud laevu ja ka leidsid neid. Nikiforovi ja tema kaaslaste huvi oli eelkõige vee all peituv varandus. See võis olla ka põhjus, miks meeste omavahelised suhted mõne aja pärast käest ära läksid ja nende klubitegevus umbe jooksis.Tean, et Eestis on praegu umbes neli tõsiseltvõetavat firmat, mis allveetöid teeb. Nende hulka kuulub ka Nikiforovi firma Akvamarin, ent firma objektide kohta mul info puudub.

Mis on mis?OÜ Akvamarin" Asutatud 17. mail 2003 Narvas." Tänavuses Gaselli TOPis 40. kohal." Teeb ehitustöid, sealhulgas vee all, näiteks valab vee all betooni, keevitab ning teeb montaažitöid." 60 protsenti tegevusest moodustavad hüdrotehnilised tööd, 20 protsenti tuukri- ja 20% üldehitustööd maismaal. Kõik ehitatud objektid asuvad Eestis." Töötajaid 41." Ainuomanik ja juhataja Vladimir Nikiforov." Talle kuulub hüdrotehniliste tööde valdkonnas mitu patenti.

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro.* Gaselli TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.

Lood gasellettevõtetest* Põdrasamblik toidab laiahaardelist äri" Räpina firmast OÜst Mosolem 9. jaanuari lehes.* "Eri valdkonnad hoiavad vee peal" Valgamaa firmast OÜst Starfeld 27. jaanuari lehes.* "Maiusetootja magus äri" Järvamaa firmast OÜst Convi Food Sweets 5. veebruari lehes.* "Tubli loomus armatuurvõrgust" Harjumaa firmast OÜst Eesti Traat 19. veebruari lehes.* "Kasvõi läbi halli kivi" Tallinna firmast OÜst Agio Ehitus 7. märtsi lehes.* "Kihk oma töökoja järele" Tartumaa firmast OÜst Albero Balsa 31. märtsi lehes.* "Töö kaotus ärgitas ettevõtjaks" Tallinna firmast OÜst Aerogistica 9. aprilli lehes.

Gaselliliikumist toetab LHV