- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leedu müük kukutas Harju Elektri käivet
Tänavu on äritegevus käivitunud aeglasemalt kui varasematel aastatel, teatas ettevõte börsile. Müügitulu languse peamiseks põhjuseks peetakse Leedu müügimahu järsku kukkumist.
Kontserni esimese kvartali konsolideeritud müügitulu oli 9,7 miljonit eurot ehk 15% vähem kui mullu samal ajal. Ärikasum oli 56 000 eurot, võrreldes 188 000 euroga aasta eest. Ärikasum enne kulumit oli 441 000 eurot, mis on 114 000 eurot vähem kui mullu samal ajal.
Enam kui 80% müügitulust saadi elektriseadmete müügist, mis vähenes aastaga 16,5%, olles ka ettevõtte teatel peamiseks müügitulu vähenemise põhjuseks. 64% kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole ning 81% müügituludest saadi kontserni ettevõtete koduturgudelt ehk Eestist, Soomest ja Leedust.
Müügimahu langusele avaldas ettevõtte teatel enim mõju Leedu segment, mille müügitulu vähenes võrreldava perioodi suhtes poole võrra ning seda peamiselt projektidest saadava müügitulu kahanemisest. Kontserni suurimad turud on Eesti ja Soome, mistõttu mõjutavad need turud palju müügimahtu.
Aruandekvartalis müüdi Soome turule 45%(2013 I kv: 47%) ja Eesti turule 36%(2013 I kv: 35%) kontserni toodetest ja teenustest.
Äritegevuse kulud kahanesid aruandeperioodil 14,5%, sealhulgas vähenesid müüdud toodete ja teenuste kulud 1,7 miljoni euro võrra ehk 17,7%, 8 miljoni euroni. Kuna müüdud toodete ja teenuste kulu vähenes kiiremas tempos kui müügitulu, paranes brutokasumi marginaal võrreldava perioodi näitaja suhtes 2,5 protsendipunkti võrra, 17,6%ni.
Turustuskulud kasvasid aruandekvartalis 52 000 euro võrra, 651 000 euroni, turustuskulude määr moodustas müügituludest 6,7% (2013 I kv: 5,3%). Üldhalduskulud kasvasid aruandeperioodil 4%, 976 000 euroni, ja üldhalduskulude määr müügitulust moodustas 10,1%, kasvades 1,9 protsendipunkti võrra.
2014. aasta I kvartalis töötas kontsernis keskmiselt 440 inimest, mis oli keskmiselt 22 töötajat vähem kui aasta varem. Tänavu esimeses kvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 170 000 eurot (2013 I kv: 2 108 000) eurot. Keskmine töötasu kuus kontserni töötaja kohta oli 1 645 (2013 I kv: 1 520) eurot. 2013. aasta II poolaastal korrigeeriti kontsernis töötajate palkasid, mis on ettevõtte teatel ka peamiseks põhjuseks püsikulude tõusule. Tööjõu- ja palgakulud kasvasid aruandekvartalis 2,9%, mis tõi kaasa ärikasumi marginaali vähenemise.
Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 0,6% (2013 I kv: 1,7%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 4,6% (2013 I kv 4,9%).
Kontsern konsolideeris aruandekvartalis sidusettevõttest kasumit 324 000 eurot (2013 I kv: 75 000).
Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 371 000 eurot, võrreldes 717 000 euroga 2013. aastal. 2013. aasta I kvartali puhaskasumis sisaldus finantsvara müügi kasum 453 000 eurot. Emaettevõtte omanike osa I kvartali konsolideeritud puhaskasumis moodustas 391 000 eurot (2013 I kv: 698 000) ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,02 (2013 I kv: 0,04) eurot.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele