Varimajandusest tekkinud maksukaotus on 146 mln eurot

Josing märkis küsitluse tulemusi tutvustades, et Eesti ettevõtjad on riigi tegevusega varimajanduse tõkestamisel suhteliselt rahul. Küsitleti enam kui tuhandet inimest ja nendest üle poole vastas, et eelistab ametlikku kaupa. 31 protsenti valis vastusevariandiks "nii ja naa" ning 18 protsendi jaoks oli kauba valikul olulisimaks kriteeriumiks hind.

Eesti varimajanduse populaarseimad teenused on: korterelamu remont, küttepuud, väiketeenused, nagu näiteks sõidukiremont, õmblusteenused ja mootorkütused.12 protsenti küsitlusele vastanutest tunnistas, et on saanud ümbrikupalka. Enamasti levib ümbrikupalga maksmine miinimumpalga lisana, mis annab töötajale sotsiaalkindlustuse, selliselt saab palka 35 protsent vastanutest. Josing nentis, et Eestis on miinimumpalga saajate osakaal liiga suur. Ümbrikupalga maksmine on levinuim ehituses ja kaubanduses. Ümbrikupalga maksmist põhjendatakse töötajate liiga suure maksukoormusega.

Josing nentis, et salasigaretid ja salaalkoholi hinnanguline saamata jäänud maksutulu on ligi 200 miljonit eurot. Suur osa illegaalsest alkoholis tuleb Venemaalt ja Valgevenest läbi Läti. Josingu sõnul on positiivne, et Venemaa viina hinnad tõusma on hakanud, mis on mustal turul salaalkoholi mahtu vähendanud. Josing nentis, et märksa suurem probleem on käibemaksu kogumine.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe märkis samuti, et Eesti põhiprobleem on käibemaksu kogumine, siis alles ümbrikupalgad ja salatubakas.Veermäe nentis, et suuri muutusi läbi aastate ei ole ning see paneb küsima, kas tänane maksukogumise süsteemi võiks uuendada. Ta lisas, et 17 protsenti ettevõtetest maksavad ümbrikupalka, mis on ligi 60 000 ettevõtet, enamasti väikeettevõtted.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tehtud konjunktuuriinstituudi uuring varimajandusest puudutas kolme valdkonda: alkohol, tubakas ja ümbrikupalgad. Josing rõhutas, et varimajandus riigi majanduse õhemaks ning kahjustab konkurentsikeskkonda.