Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn nõuab kriminaalasja ka Jürgen Ligi vastu

    Tallinna linnavalitsus nõuab kriminaalasjade algatamist kümne juhtumi kohta, kus nende hinnangul on erakonnad kasutanud riigi raha oma valimiskampaanias. Üks süüdistatavaist on rahandusminister Jürgen Ligi.

    Tallinn nõuab prokuratuurilt kriminaalasjade algatamist riigi raha kasutamise osas parteipropagandaks. Viidatakse järgmisele kümnele asjaolule, kus võib olla tegu maksumaksja raha ebaseadusliku kasutamisega:
    1. Ajaleht Koduomanik avaldas 2013. aasta sügisel 2. leheküljel portreepildiga Urmas Mardi artikli, kusjuures Mardi kandideeris kohalikel valimistel IRLi nimekirjas. Ajalehe Koduomanik maksab kinni majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, minister sel ajal IRList Juhan Parts.
    2. Koduomanik avaldas 2013. aasta sügisel 6. leheküljel portreepildi Priidu Pärnast, kes kandideeris samuti IRLi nimekirjas. Tegu oli deklareerimata toetusega, mis kandidaadil tuleks tagasi maksta.
    3. Euro kasutuselevõtu kampaanias levitati rahandusminister Jürgen Ligi pöördumist, millega kasutati lisaks Eesti maksumaksjate rahale Ligi reklaamimiseks ELi maksumaksja raha.
    4. 2010. aasta novembris, enne 2011. aasta riigikogu valimisi toimus rahandusministeeriumi tellimusel postitus kõigi eraisikute postkastidesse, kus propageeriti rahandusminister Jürgen Ligi, ja millele oli lisatud tema kaaskiri. Postisaadetise koosseisus olid euroinfo brošüür, eurokalkulaator ning rahandusministri pöördumine, kus kirjeldati tema head tööd euro Eestisse toomisel. Valitsus eraldas rahandusministeeriumile euro teavitustegevuseks reservfondist 11 660 000 krooni ehk 745 210 eurot, millele lisandusid Eesti Panga ja mitmete teiste riigiasutuste ning kommertspankade kommunikatsioonikulutused. Lisaks rahastati tegevusi ka Euroopa Keskpanga eelarvest. Eurokampaaniale järgnesid vahetult 6. märtsil 2011 riigikogu valimised, kus Ligi kandideeris ja sai 5043 häält, mis ületab kordades tema varasemaid ja hilisemaid valimistulemusi.
    5. Viis Reformierakonna liiget saatsid 2010. aastal Tallinnas täpselt samal ajal koos rahandusministeeriumi poolt tellitud europostitusega oma euroteemalised isikureklaamid. Eurokampaania tellis rahandusministeerium, minister reformierakondlane Jürgen Ligi ning postituse teostas Eesti Post, mille nõukogu esimees oli reformierakondlane Meelis Atonen. Sellega kasutasid reformierakondlased administratiivset ressurssi oma isikureklaami võimendamiseks.
    6. Rohkesti kasutati avalikku raha Res Publica poolt, kes tõid kaasa masspostituse, majasuurused Juhan Partsi plakatid ja riigi poolt rahastatavate MTÜde raha kasutamise poliitilistel eesmärkidel. Res Publica peasekretär Kaur Hanson kasutas lastevanemate liidule eraldatud rahasid, Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu postitasid valimiste eel oma valimisringkondadesse kirju, mille eest tasus koduomanike liit. Parts aga tegi viimaste valimiste eel valimisreklaami Kredexi raha eest, saates oma valimisringkonda Tallinnas kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel laiali masspostituse, mis pidanuks sisaldama infot korterelamute rekonstrueerimistoetuste kohta, aga sisaldas ka minister Partsi pilti ja pöördumist ning ei maksnud kandidaadile endale midagi.
    7. 2009. aasta Töömessi eel kasutas sotsiaalminister enda valitsemisalas olevat ressurssi oma erakonna reklaamimiseks. Pärast seda kandideeris ta järjekordsetel valimistel nimetatud reklaami eest maksmata.
    8. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse poolt tehti ja anti välja isikufilmid Reformierakonna liikmetest. Isikufilmid loodi Tiina Lokk-Trambergist, Andrei Korobeinikust, Mati Raidmast, Keit Pentus-Rosimannusest ja Kristiina Ojulandist. Integratsiooniks mõeldud raha kasutati Reformierakonna parteipropagandaks, selle uurimiseks loodi küll komisjon, kuid sinna see uurimine sumbuski.
    9. Riigi raha eest antakse välja kodanikuühiskonna sihtasutuse ajalehte Kalamajakas. Sihtasutuse juhataja on IRLi liige Agu Laius, ajalehe peatoimetajaks Riigikogu IRLi fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta. Ajalehe tiraaž on 8000 eksemplari ning lehte levitatakse peamiselt peatoimetaja valimisringkonnas. Jääb mulje, et valitsus on loonud kaunilt kõlava sihtkapitali, et riigieelarveliste vahendite abil ning ebaausate võtetega teha valimispropagandat ühe suurima kohaliku omavalitsuse elanike hulgas. Palume teha selgeks, kui palju maksumaksja vahendeid on kulutatud siseministeeriumi vahendusel riikliku ajalehe Kalamajakas välja andmiseks viimase kolme aasta jooksul.
    10. Tartu endine linnapea Urmas Kruuse kutsus linnaeelarvest toetatud triatloni reklaamplakatitel valima, kuigi linnapea ise triatlonil ei osalenudki. Kindlasti on võimalik ka seda käsitleda linna rahade kasutamisena poliitiliseks reklaamiks, mis tuleks karmilt hukka mõista.
    Tallinna linna teatel jätavad nad nimekirja avatuks, et ka "teised omavalitsused, institutsioonid ja lihtsalt ausad inimesed saaksid seda oma avaldustega prokuratuurile iseseisvalt täiendada".
    Tartu Ülikooli semiootikaosakonna ekspertiis tunnistas suure osa kohalike valimiste eel Tallinna linna reklaamidena esitatud plakateid ja videoid Keskerakonna valimispropagandaks.
    Seetõttu tegi ERJK eile nendel plakatitel ja videotes domineerinud Keskerakonna esimehele ja Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kokku üle 100 000 eurose ettekirjutuse. Nii palju kulus linna raha plakatitele ja videotele, mis sisuliselt olid Savisaare valimisreklaam.
    Ühtlasi palus ERJK alustada prokuratuuril kriminaalmenetlust seoses Tallinna linna eelarvest rahastatud Keskerakonna valimiskampaaniaga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.