Iduekspert Naeem Zafar: ettevõtjad olgu kangelased

Hiljuti veetis ta paar päeva Eestis, et tutvuda siinse ettevõtlusega, peamiselt enese harimise eesmärgil. Teda köidab eelkõige noorettevõtlus, idufirmad, mida ta on aastaid uurinud ja jälginud ­Silicon Valleys.

Miks Te praegu Eestis olete? Ma külastan kõiki riike Ida-Euroopas ja kuigi Eesti pole päris Ida-­Euroopa, on see hea koht alustamiseks, sest siit läheb palju lülisid teistesse kohtadesse. Püüan aru saada, millistes riikides on need õiged näitajad, mis lubavad ettevõtlusel õitseda, sest kõik on kinni kultuuris. Kultuurist sõltub, kas ettevõtlust saab käima lükata või mitte. On neli n-ö toolijalga, mis loovad ettevõtluse eeldused ja kui kõiki nelja jalga ei eksisteeri, ei juhtu midagi. See toobki mind Eestisse, et näha oma silmaga, mis toimub.

See on siis puhtalt Teie isiklik huvi? Täpselt. Kuigi mitte lihtsalt puhas huvi, tegelikult on veel paar põhjust – esiteks aru saada ja leida kohalikke partnereid, et tuua siia Silicon Valley DNAd, aga samas näha ka ettevõtluse õitsemist.

Minu elu eesmärk on puudutada miljoneid elusid. Jõudsin selle arusaamiseni, kui olin 40aastane. Olin maailmalt palju võtnud, õppinud, midagi loonud. Kuidas nüüd miljonit elu millegi rohkemaga puudutada? Minu jaoks oli see haridus, hakkasin õppejõuks Berkeley ülikoolis. Minu eesmärk on õppida ja mõjutada eriti just Ida-Euroopa riike, sest kui räägime neist neljast toolijalast, siis see piirkond on rohkem küps kui mõni teine maailma osa.

Rääkige nendest neljast toolijalast – mis need on? Need on neli jalga, mille olemasolul hakkab ettevõtlus hästi tööle.

Esimene on õpetada inimestele läbimõtlemisoskust, et aru saada, kuidas teha võimalusest tulus äri. Mõnikord õpetatakse seda ülikoolis, mõnikord õpitakse seda geneetiliselt, vaadates inimesi enda ümber ja nendega vesteldes, kuid on teatud viis, kuidas ma näen olukorda ja saan oma peas arvutada, et teenin sellelt raha.

Teine jalg on juurdepääs kapitalile. Iga äri vajab natuke kapitali, see ei ole ainult riskikapital, see võib olla seemnekapital, inglikapital. Näiteks USAs investeerivad ingelinvestorid igal aastal umbes 35 miljardit dollarit. Nad on rikkad inimesed, kes võtavad osa oma rikkusest ja investeerivad selle uutesse ettevõtetesse. Igal aastal tehakse umbes 30 000 tehingut, mida on kümme korda rohkem kui riskikapitalitehinguid.

Kolmas jalg on poliitika – kui lihtne on ette­võtet alustada, inimesi palgata ja vallandada. Üks põhjusi, miks Prantsusmaa on hukule määratud, on see, et seal on nii võimatu töötajat vallandada, et sa ei taha teda palgatagi. USAs saad inimese ilma põhjuseta lahti lasta igal ajal ilma etteteatamiseta. Mida see tähendab? Me saame inimesi sama lihtsalt palgata, sest me ei karda neid vallandada.

Neljas jalg on mentorlus. Silicon Valleys juhtub see iseenesest, et inimesed, kes on olnud edukad, on valmis aitama kedagi, kes alles alustab, küsimata selle eest raha. Inimesed alatasa helistavad mulle või leiavad mu internetist ja ütlevad, et alustan seda firmat, mul on selline probleem, et mida ma teen. Mina ütlen, et sõidan umbes tunni pärast ­autoga, helista mulle sel ajal, kui ma sõidan. Ta helistab, ma annan talle erinevaid vaatenurki, aga ma ei tea tema nime ja mind ei huvitagi. Selline avatuse kultuur, kus aidatakse teineteist ja juhendatakse inimesi selle eest raha saamata, on ökosüsteemi juures äärmiselt oluline.

Võib analüüsida, miks Singapur on kulutanud miljardeid dollareid, Jaapan kümneid miljardeid dollareid, et käivitada ettevõtlust, kuid see ei ole töötanud. Prantsusmaa ja enamik Lääne-Euroopa riike on samasugused. Neil on puudu need tükid, neil ei ole õhinas inimesi, kelles oleks sädet. Ma suhtun palju positiivsemalt Ida-Euroopasse, kus tundub, et on säde olemas ja poliitika toetab seda. Ma arvan, et sellises riigis nagu Eesti võib juhtuda palju põnevaid asju.

Kuid kas ei ole nii, et nende nelja jala saavutamine võtab üsna palju aega? Õige, see võtab ­aega terve põlvkonna, sest sa muudad kultuuri, räägid teistsugusest suhtumisest, kuid see on palju sügavam. Keda sa pead kangelaseks? Kui kangelased on poliitikud või sõdurid, kelle pildid on ajakirjades, siis inimesed hoiavad neid au sees. Silicon Valleys ei ole meil ühtegi poliitikut kaanel. Kaanel on ettevõtjad, Steve Jobs on seal, noored tahavad suureks kasvades temasuguseks saada. See toob meid Skype’ini. Skype tegi kangelasteks need inimesed, kes selle taga olid, neile vaadatakse alt üles ja see on väga motiveeriv muutus.

Te ütlesite, et Ida-Euroopal on potentsiaali, miks Te seda arvate? Sellepärast, et kui sa oled paks ja õnnelik ja sul on kõik olemas, siis miks ennast tappa, miks rabada tööd 100 tundi nädalas. Kui ma raban tööd teha, teenin nii palju (tõstab käe laua kohale), kui võtan vabamalt, teenin nii palju (langetab kätt õige pisut). Kuid USAs ei ole turvavõrku, kui sa ei tööta piisavalt usinalt, oled sa siin (langetab käe väga madalale laua kohale), Ida-Euroopa on rohkem selle moodi. On tahe olla siin (tõstab käe uuesti kõrgele), ei ole kaitsevõrku ja kõik on võimalik. Selline mõtteviis on võti. Sellist mõtteviisi ei ole Prantsusmaal või teistes Skandinaavia riikides.

Mida saaks Eesti riik teha siinse start-up-keskkonna parandamiseks? Riik saab teha kahte asja. Esiteks investeerida väga headesse haridusasutustesse. Kui siit tulevate inseneride tase on kõrge, ei ole põhjust, miks firma peaks Eestist lahkuma.

Aga räägime ka sellest, millest väga ei räägita. Üks põhjusi, miks ettevõtlus USAs nii hästi töötab on see, et valitsus ei ürita liiga palju aidata. Kui sa üritad liiga palju aidata – mida on teinud Jaapan ja Singapur erinevate kiirenditega –, juhtub see, et n-ö B- ja C-mängijad jäävad püsima ja A-mängijad lendavad minema. Kes lennata ei saa, jäävad pesadesse püsima. Need keskpärased firmad peaks tegevuse lõpetama, kuid nad ei tee seda, sest valitsus aitab neid ja see tapab ettevõtluskultuuri.

Te olete ka investor. Kas te kaaluksite mõnda Eesti idusse investeerimist? Võimalik, kuid see peaks olema erakordne. Kui ma elaksin vähem kuulsas kohas, kus ei ole väga palju huvitavaid firmasid, siis vaataksin ilmselt rohkem mujale riikidesse. Kuid Silicon Valleys ei ole puudust huvitavatest firmadest. Seega on raske õigustada kaugemale investeerimist. Kuid ma olen investeerinud ühte Hollandi firmasse Fileboard, see on mu ainus ­Euroopa investeering.

 

Naeem Zafar

Pakistanist pärit Zafar on elanud USAs 20 aastat ja ­jaganud viimastel aastatel kogemusi ja teadmisi ettevõtluse ja idufirmade kohta.Nüüd tunneb ta huvi eelkõige Ida-Euroopa vastu, sest leiab, et siin on palju potentsiaali iduettevõtlusega tegelemiseks.Hiljuti müüs ta ühe oma idufirmadest USA arvutitehnoloogia gigandile Oracle.

 

Neli ettevõtluse toolijalga

1. Läbimõtlemisoskuse õpetamine. Kuidas teha võimalusest tulus äri?

2. Juurdepääs kapitalile. Riskikapital, seemnekapital või inglikapital.

3. Ettevõtluspoliitika. Kui lihtne on ettevõtet alustada, inimesi palgata ja vallandada?

4. Mentorlus. Kultuur, kus ­aidatakse üksteist selle eest raha saamata.