Iduekspert Naeem Zafar: ettevõtjad olgu kangelased

Minu elu eesmärk on puudutada miljoneid elusid. Jõudsin selle arusaamiseni, kui olin 40aastane. Olin maailmalt palju võtnud, õppinud, midagi loonud. Kuidas nüüd miljonit elu millegi rohkemaga puudutada? Minu jaoks oli see haridus, hakkasin õppejõuks Berkeley ülikoolis. Minu eesmärk on õppida ja mõjutada eriti just Ida-Euroopa riike, sest kui räägime neist neljast toolijalast, siis see piirkond on rohkem küps kui mõni teine maailma osa.

Rääkige nendest neljast toolijalast – mis need on? Need on neli jalga, mille olemasolul hakkab ettevõtlus hästi tööle.

Esimene on õpetada inimestele läbimõtlemisoskust, et aru saada, kuidas teha võimalusest tulus äri. Mõnikord õpetatakse seda ülikoolis, mõnikord õpitakse seda geneetiliselt, vaadates inimesi enda ümber ja nendega vesteldes, kuid on teatud viis, kuidas ma näen olukorda ja saan oma peas arvutada, et teenin sellelt raha.

Teine jalg on juurdepääs kapitalile. Iga äri vajab natuke kapitali, see ei ole ainult riskikapital, see võib olla seemnekapital, inglikapital. Näiteks USAs investeerivad ingelinvestorid igal aastal umbes 35 miljardit dollarit. Nad on rikkad inimesed, kes võtavad osa oma rikkusest ja investeerivad selle uutesse ettevõtetesse. Igal aastal tehakse umbes 30 000 tehingut, mida on kümme korda rohkem kui riskikapitalitehinguid.

Kolmas jalg on poliitika – kui lihtne on ette­võtet alustada, inimesi palgata ja vallandada. Üks põhjusi, miks Prantsusmaa on hukule määratud, on see, et seal on nii võimatu töötajat vallandada, et sa ei taha teda palgatagi. USAs saad inimese ilma põhjuseta lahti lasta igal ajal ilma etteteatamiseta. Mida see tähendab? Me saame inimesi sama lihtsalt palgata, sest me ei karda neid vallandada.

Neljas jalg on mentorlus. Silicon Valleys juhtub see iseenesest, et inimesed, kes on olnud edukad, on valmis aitama kedagi, kes alles alustab, küsimata selle eest raha. Inimesed alatasa helistavad mulle või leiavad mu internetist ja ütlevad, et alustan seda firmat, mul on selline probleem, et mida ma teen. Mina ütlen, et sõidan umbes tunni pärast ­autoga, helista mulle sel ajal, kui ma sõidan. Ta helistab, ma annan talle erinevaid vaatenurki, aga ma ei tea tema nime ja mind ei huvitagi. Selline avatuse kultuur, kus aidatakse teineteist ja juhendatakse inimesi selle eest raha saamata, on ökosüsteemi juures äärmiselt oluline.

Võib analüüsida, miks Singapur on kulutanud miljardeid dollareid, Jaapan kümneid miljardeid dollareid, et käivitada ettevõtlust, kuid see ei ole töötanud. Prantsusmaa ja enamik Lääne-Euroopa riike on samasugused. Neil on puudu need tükid, neil ei ole õhinas inimesi, kelles oleks sädet. Ma suhtun palju positiivsemalt Ida-Euroopasse, kus tundub, et on säde olemas ja poliitika toetab seda. Ma arvan, et sellises riigis nagu Eesti võib juhtuda palju põnevaid asju.

Kuid kas ei ole nii, et nende nelja jala saavutamine võtab üsna palju aega? Õige, see võtab ­aega terve põlvkonna, sest sa muudad kultuuri, räägid teistsugusest suhtumisest, kuid see on palju sügavam. Keda sa pead kangelaseks? Kui kangelased on poliitikud või sõdurid, kelle pildid on ajakirjades, siis inimesed hoiavad neid au sees. Silicon Valleys ei ole meil ühtegi poliitikut kaanel. Kaanel on ettevõtjad, Steve Jobs on seal, noored tahavad suureks kasvades temasuguseks saada. See toob meid Skype’ini. Skype tegi kangelasteks need inimesed, kes selle taga olid, neile vaadatakse alt üles ja see on väga motiveeriv muutus.