Nii suurte rahvusvaheliste pingete olukorras tuleks taolisele ametikohale valida tõeline raskekaallanne nagu Rootsi välisminister Carl Bildt või tema Hollandi kolleeg Frans Timmermans, kirjutab leht. Mogherinist seevastu ei teatud suurt midagi enne, kui temast sai pool aastat tagasi Itaalia välisminister.

"Kui valitakse tema, toimuks see samadel põhjustel, miks Briti Catherine Ashton sai selle ameti viis aastat tagasi. See oleks liikmesriikide keerulise kauplemise tulemus, kus linnukese saab teha igasse kasti (parteilisus, sugu, suur või väike liikmesriik - toim.), välja arvatud sinna kasti, kus on kirjutatud "varasem kogemus".

Olukorras, kus Venemaa president Vladimir Putin ohustab Ukrainat, annab muretsemiseks põhjuks ka Mogherini hoiak Venemaa suhtes. Itaalia ettevõtted - eriti energeetikas - on tihedalt Venemaaga seotud. Oma lühikese välisministriks olemise aja jooksul on Mogherini näidanud pigem soovi Venemaa lepitamiseks kui Kremlile vastu astumiseks. Probleemi ei maksa üle tähtsustada, nendib FT, mööndes, et välispoliitikas jääb jätkuvalt domineerima Saksamaa kantsler Angela Merkel. "Kuid praegu pole see aeg, kus ükski ELi kõrge ametnik võiks Moskva suhtes "pehme" olla," kirjutab FT.

Lisaks päevapoliitikale on välispoliitika kõrgel esindajal etendada oluline strateegiline roll, et Euroopa hääl maailmas kuuldavaks teha. Nii on sellel ametikohal vaja tugevat ja kogemustega inimest, on FT seisukoht.

Valitsusjuhtide tippkohtumisel loodetakse kokku leppida nii Catherine Ashtoni kui Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy mantlipärija.