Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autohüvitise muutus tuli üllatusena
Esmaspäevast jõustuv töösõitude hüvitamise uus kord tuli kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul ettevõtjaile üllatusena, sest erinevate eelnõude koos vaatlemine tekitas segadust.
Alates 1. septembrist ei hüvitata enam isikliku autoga tehtud töösõite, mille eest ei ole arvestust peetud. Praeguse korra järgi on hüvitamiseks kaks võimalust: arvestust pidamata makstakse töötajale 64 eurot kuus maksuvabalt või on kasutusel sõidupäeviku süsteem, mille alusel hüvitatakse maksuvabalt kõik sõidud 256 euro ulatuses. Viimane piirmäär tõuseb alates esmaspäevast 335 euroni kuus.
Uut korda kommenteerib kaubanduskoja peadirektor Mait Palts:
Kui paljusid ettevõtteid ja töötajaid see muudatus koja hinnangul puudutab?
Vastavas seaduse eelnõu seletuskirjas, millega 64 euro hüvitis kaotati, kirjutas ministeerium järgmist: "Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamist ilma arvestuseta (sõidupäevikuta) deklareeriti aastatel 2010-2012 keskmiselt 15 miljonit eurot aastas. Sealjuures on seda deklareerinud isikute arv nõrga langustrendiga ning deklareeritud kogusumma on stabiilsel tasemel." Selle järgi on võimalik tuvastada juhtumite arv, kuid mitte ettevõtete arv.
See number on kindlasti tuhandetes, kuid täpset arvu ei tahaks pakkuda, sest selle peaks saama maksuametist. Arvestades, et üha rohkem on meil väiksemaid ettevõtteid, kus töö iseloom sageli liikuv ja sõidetakse ka isikliku autoga, siis ilmselt just väiksematele ettevõtetele on see suurem mure.
Kui hästi on ettevõtted muudatuseks valmis?
Kaubanduskoda saab ettevõtjatelt praktiliselt iga päev selleteemalisi küsimusi. Kui sellest muudatuste peatsest rakendumisest augusti alguses oma liikmeid taas teavitasime, tuli see paljudele üllatusena - kes arvas, et muudatus pidi jõustuma ju detsembrist, kes arvas, et uuest aastast. Segaduse põhjusi võib otsida lühikesest rakendusasjast, mis on vähem kui kolm kuud ja needki peamiselt suvekuud, kui ka sellest, et nii tulumaksuseaduse muudatusi kui ka sisendkäibemaksu mahaarvamise piiranguid vaadeldi menetluse ajal peamiselt koos, kuid lõpuks otsustati neid erinevatel aegadel jõustada.
Kuidas suhtuvad muudatusse töötajad, kellele mõnel juhul oli see 64 eurot sisuliselt palgalisa?
Kindlasti lahendavad ettevõtjad ja töötajad muudatuse omavahel vastavalt võimalustele ja oludele. Kui ikka tehakse töösõite, siis ilmselt enamik hakkavad päevikut pidama ning võimalik, et hüvitatakse siis ka rohkem kui senine 64 eurot. Seni tingiski 64eurose hüvitise paljudel juhtudel see, et väikeste sõitude korral päeviku sisseviimine oli ebamõistlik kulu.
Kuid kindlasti on neidki, kes päeviku pidamise teed ei lähe, sest igal juhul nõuab see kellegi aega ja aruandlust, mida tuleb leida põhitöö kõrvalt. Siis võidakse otsustada ka auto kasutamine hüvitada palga sees, ehk tõstetakse palka. Kuna head töötajad on igal pool hinnas, siis kindlasti nad töötasus ei kaota. Pigem on tagajärjeks ikka tööandja kulude kasv.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga: