„Raamatupidaja jaoks see ei ole nii suur muudatus. See ei tõsta küll halduskoormust või töökoormust praktiliselt üldse,“ ütles raamatupidajate kogu juhatuse esimees Tõnis Blank.

Nimelt ei hüvitata alates 1. septembrist isikliku autoga tehtud töösõite, mille eest ei ole arvestust peetud. Praeguse korra järgi on hüvitamiseks kaks võimalust: arvestust pidamata makstakse töötajale 64 eurot kuus maksuvabalt või on kasutusel sõidupäeviku süsteem, mille alusel hüvitatakse maksuvabalt kõik sõidud 256 euro ulatuses. Viimane piirmäär küll tõuseb alates esmaspäevast 335 euroni kuus.

Blanki sõnul ei ole ta täheldanud, et ettevõtjate seas oleks selle muudatuse suhtes mingit pahameelt. „Kuna muudatusi on viimasel ajal väga palju ja väga suuri ning tuleb uksest ja aknast, näiteks käibedeklaratsiooni muudatused, mis on märksa olulisemad ja halduskoormust suurendavad, siis see pisikene 64euro küsimus on köömes,“ rääkis ta.

Kaubanduskoda tegi küll riigikogule ettepaneku 64eurone hüvitis jätta, et mitte suurendada halduskoormust neil, kes teevad vähe töösõite eraautoga. Rahandusministeeriumi hinnangul aga kasutatakse maksuvaba hüvitist sageli palgalisana ja maksuvabastus ilma tegelikku auto kasutust tõendamata ei ole põhjendatud.

Küsimusele, kas Blank on kuulnud töötajalt nurinat, justkui kaoks oluline palgalisa, vastas ta, et raamatupidajate kõrvu ei ole seda ulatunud. Lisaks märkis ta, et tegelikult ei tohiks hüvitist ka asjatult maksta.

Blank lisas, et praegu tegelevad raamatupidajad eelkõige maksudeklaratsiooni vormi TSD ja käibedeklaratsiooni muudatustega, millega on palju küsimusi.