Lingvist päästab kiiresti keelevangist

Lingvisti juhid Mait Müntel ja Ott Jalakas kiirustavad kohtumisele otse eelmiselt kokkusaamiselt investoritega Silicon Valleyst, kes tulid Tallinna, et meelitada Lingvisti idakaldalt Bostonist läänekaldale Silicon Valleysse, idufirmade Mekasse. Kuigi pea kogu Linvisti pisike tiim töötab Tallinnas, on ettevõtte kodune aadress juba augusti keskpaigast USAs Bostonis. “Lihtsalt investoritel on komme investeerida oma lähiümbrusse. Nad ei investeeri Eesti õigusruumi, sest neil pole advokaate, kes mõistaksid eestikeelseid seadusi,” selgitas Müntel.

Kust võtta aega keele õppimiseks? Üle-eelmisel sügisel oli Mait Müntel elanud ja töötanud juba paar aastat füüsikuna Šveitsis. Kuna tema töökeel CERNis oli inglise keel, nappis tal võimalusi keelekeskkonnas elamisest hoolimata prantsuse keel korralikult selgeks saada. Sobivat arvutiprogrammi selle õppimiseks ta samuti ei leidnud. Seepeale otsustas Müntel endale ise ühe prototüübi meisterdada – usaldada prantsuse keele selgekstegemine täielikult arvuti kätesse.

“Lugemises on mul praegu kindlasti B2 tase olemas – ma võin minna vabalt Prantsusmaal raamatupoodi, küsida endale juturaamatu ning seda lugeda. Kuigi see pole üleliia lihtne, saan hakkama. Enne oma programmi polnud ma prantsuse keelt kunagi õppinud,” ütles ta.

Ligi 40% Lingvisti praegusest 10 000 kasutajast on Eestis, aga järgmised suured kogukonnad on USAs ja Jaapanis. “Kõik maailma suurimate keeleõppefirmade asutajad on meiega juba ise ühendust võtnud ja Lingvisti vastu huvi tundnud. Meid aitab praegu ainult võidujooks arenduses. Kui seda liiga aeglaselt teha, siis kopeerib varem või hiljem keegi meid,” sõnas Jalakas.

 

Kommentaar

Maailm on täis läbimurde üritajaid

Urmas Sutrop, Eesti keele Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professorOlen kuulnud küll Lingvisti programmist, aga maailm on täis selliseid läbimurde üritajaid, nende küsimus on nüüd selles, kes seda programmi müüma hakkavad – mis kanalite kaudu ja kellele. Selle probleemi taha takerduvad väga paljud leiutised.Statistilisel analüüsil põhinev keeleõppe meetod on juba olemas, valitakse näiteks 4000 sagedasemat sõna eesti keeles, mille juurde lisatakse semantilised väljad, et oleks võimalik hakata loogilisi lauseid moodustama. 200 tunniga ja kiireminigi võib ära õppida küll uues keeles rääkimise. Maailmas ringi hulkumiseks on see täiesti piisav.