Lingvist päästab kiiresti keelevangist
Arvutiprogrammi abil 200 tunniga võõrkeeled selgeks õpetada lubav Eesti idufirma Lingvist on suutnud veenda selles poolteise aastaga investoreid üle maailma ning mitmeid keeleõpetajaid Eestis. Šveitsis tuumaosakeste kiirendis CERNis alguse saanud vähem kui kümne töötajaga firma on kaasanud üle miljoni euro investorite raha.
Lingvisti juhid Mait Müntel ja Ott Jalakas kiirustavad kohtumisele otse eelmiselt kokkusaamiselt investoritega Silicon Valleyst, kes tulid Tallinna, et meelitada Lingvisti idakaldalt Bostonist läänekaldale Silicon Valleysse, idufirmade Mekasse. Kuigi pea kogu Linvisti pisike tiim töötab Tallinnas, on ettevõtte kodune aadress juba augusti keskpaigast USAs Bostonis. “Lihtsalt investoritel on komme investeerida oma lähiümbrusse. Nad ei investeeri Eesti õigusruumi, sest neil pole advokaate, kes mõistaksid eestikeelseid seadusi,” selgitas Müntel.
Kust võtta aega keele õppimiseks? Üle-eelmisel sügisel oli Mait Müntel elanud ja töötanud juba paar aastat füüsikuna Šveitsis. Kuna tema töökeel CERNis oli inglise keel, nappis tal võimalusi keelekeskkonnas elamisest hoolimata prantsuse keel korralikult selgeks saada. Sobivat arvutiprogrammi selle õppimiseks ta samuti ei leidnud. Seepeale otsustas Müntel endale ise ühe prototüübi meisterdada – usaldada prantsuse keele selgekstegemine täielikult arvuti kätesse.
“Lugemises on mul praegu kindlasti B2 tase olemas – ma võin minna vabalt Prantsusmaal raamatupoodi, küsida endale juturaamatu ning seda lugeda. Kuigi see pole üleliia lihtne, saan hakkama. Enne oma programmi polnud ma prantsuse keelt kunagi õppinud,” ütles ta.
Majandusliku edu taga keelteoskus. Müntelit motiveeris see, et prantsuse keele statistilist analüüsi tehes selgus, et eesti keeles puuduvad tõlked ligi kolmandikule prantsuse keeles kasutatavatest sõnadest, sest sõnaraamatute väljaandmisel uuendatakse vaid eelmisi trükke, aga keel muutub kiiremini, kui inimesed jõuavad pabersõnaraamatuid teha. Tema mõtles, et täidab selle augu meie keeleõppes ära.
“Olin võrdlemisi häiritud sellest, et eestlasena olen ma väikse rahva esindaja, aga meie majanduslik edu sõltub suuresti sellest, kui palju me oskame erinevaid keeli. Juhtuski nii, et maailmas hakati Lingvisti vastu palju rohkem huvi tundma kui siin,” lisas ta.
Esimene investor potentsiaalne konkurent. Kui Mait oli oma isikliku prototüübi valmis saanud ning toodet edasi arendas, sattus ta oma keeleprogrammist rääkima investori ning Skype’i arendaja Jaan Tallinnaga. Selgus, et Tallinn tegi juhuslikult samal ajal endale jaapani keele õppe tarkvara. “Võrdlesime oma tegemisi ja hiljem ütles ta, et jättis meie kohtumise järel omaenda tarkvara arendamise pooleli, lootes minu omale. Kui ma Šveitsist tagasi tulin, sai temast meie esimene investor,” meenutas Müntel.
Möödunud kevadel väljus Lingvist, toonase nimega Language Accelerator, Prototroni konkursilt 10 000eurose peapreemiaga. Sama aasta augustis oli nende meeskonnas esimene täiskohaga töötaja, sügisel esimene 200 inimese suurune testgrupp ning tänavu kevadel valiti nad juba mainekasse Londoni Techstarsi kiirendiprogrammi.
“Esimese testimise tulemuste pealt kaasasime täiendavalt investoreid, ning raha tõstmise käigus jõudsime kevadeks Londonisse Techstarsi. Praeguseks oleme kaasanud nii Eesti kui ka Soome riskikapitali fondidest ja ingelinvestoritelt 1,2 miljonit eurot, mis kulub kõik tootearenduseks,” rääkis Jalakas.
Keeleõpetajad ümber pööratud. Lingvist võiks olla päris keeleõpetajatele suur konkurent, kuid nii Müntel kui ka Jalakas kinnitavad, et õpetajate seas on nad kohanud rohkem entusiaste kui skeptikuid. “Neile meeldib, et nad saavad omale vastu paremad õpilased, kes on pärast iseseisvalt Lingvisti abil õppimist väljaspool klassiruumi edasi arenenud. Seda näitab näiteks meie juunis alanud koostöö Prantsuse instituudiga,” sõnas Müntel.
Jalaka sõnul suurendab Lingvist keeleõpetaja efektiivsust, sest päris õpetaja saab Lingvisti abil paremini teada, mis on õpilase nõrgad kohad. “Meie tarkvara aitab õpetajal oma tööd ja aega paremini väärtustada. Lingvist on sisuliselt pidevalt jätkuv kontrolltöö, sest meil on pilt õpilase teadmistest ning sellele põhinedes pakub programm välja järgmiste tundide teemasid,” selgitas ta.
Õppijate ring laieneb. Algoritm, kuhu saab erinevaid keeli lisada, on Jalaka sõnul universaalne. “Praegu tegeleme algoritmi ja kasutajakeskonna arendusega ning kasutajate motivatsiooni juhtimisega. Uute keelte lisamine on praegu tagaplaanil, loodame selle võtta käsile järgmise aasta alguses. Plaanime lisada hispaania, saksa ja jaapani keele ning tulevikus saab kindlasti õppida uusi keeli ka eesti keele baasil,” ütles Jalakas.
Ligi 40% Lingvisti praegusest 10 000 kasutajast on Eestis, aga järgmised suured kogukonnad on USAs ja Jaapanis. “Kõik maailma suurimate keeleõppefirmade asutajad on meiega juba ise ühendust võtnud ja Lingvisti vastu huvi tundnud. Meid aitab praegu ainult võidujooks arenduses. Kui seda liiga aeglaselt teha, siis kopeerib varem või hiljem keegi meid,” sõnas Jalakas.
Kommentaar
Maailm on täis läbimurde üritajaid
Urmas Sutrop, Eesti keele Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professorOlen kuulnud küll Lingvisti programmist, aga maailm on täis selliseid läbimurde üritajaid, nende küsimus on nüüd selles, kes seda programmi müüma hakkavad – mis kanalite kaudu ja kellele. Selle probleemi taha takerduvad väga paljud leiutised.Statistilisel analüüsil põhinev keeleõppe meetod on juba olemas, valitakse näiteks 4000 sagedasemat sõna eesti keeles, mille juurde lisatakse semantilised väljad, et oleks võimalik hakata loogilisi lauseid moodustama. 200 tunniga ja kiireminigi võib ära õppida küll uues keeles rääkimise. Maailmas ringi hulkumiseks on see täiesti piisav.