Tugev dollar võimutseb veel mõnda aega

“Valuutadest on praegu meie soosik dollar ja selles majanduspiirkonnas leiab huvitavaid investeerimisobjekte. Euroala majanduse toetuseks vajame madalaid intresse ja nõrgemat vahetuskurssi,” kommenteeris olukorda Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.

Tema sõnul joonistub üha selgemalt välja üldine trend, et ekspansiivse rahapoliitika ja madalama intressiootusega riikide valuutad nõrgenevad spot-turul tugevama majandusväljavaatega riikide valuutade suhtes.

Palmi sõnul loob olukord aga ettevõtjatele huvitavaid võimalusi valuutakursi riski maandamiseks või lukustamiseks. Näiteks on keskkond väga atraktiivne dollari ostuks tulevikuturul.

Ühisvaluuta nõrgeneb jätkuvalt. Euro on tõepoolest teinud järsu languse ning Euroopa Keskpanga möödunud nädala intressilangetused annavad sellele vaid hoogu juurde. Alates tänavu maist on valuuta dollari suhtes kaotanud koguni 7,5% oma väärtusest ning saavutanud 14 kuu madalaima taseme.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on euro nõrgenemine olnud turgude jaoks üle ootuste kiire. Samas ei näe Koppel Euroopa Keskpanga senise poliitika valguses põhjust, et euro võiks lähiperspektiivis taas tugevnema hakata.

“Huvitavam on olukord siis, kui euro-dollari kurss jääb allapoole 1,30 taset. Siis tuleb juba küsida, kas Euroopa Keskpank suudab oma reflatsiooniliste sammude kiiruse ja intensiivsusega üllatada või mitte. Kui jah, võib rääkida edasisest nõrgenemisest,” märkis Koppel.

Kui augusti alguses maksis üks euro 1,3385 dollarit, siis eilseks oli kurss kukkunud 1,2876 dollarile. Langusele niipea lõppu ei nähta, küll aga oodatakse languse aeglustumist.

Nordea pank ootab Palmi kinnitusel tänavu aasta lõpuks kursi langemist 1,25 dollarile. Bloombergi kinnitusel on sama meelt ka välisanalüütikud. Näiteks Swedbank Marketsi analüütik Darius Gecevicius prognoosib euro kursiks dollari suhtes aasta perspektiivis 1,27.

Palmi sõnul toetab euro nõrgenemise trendi euro ja dollari intresside suurem lahknevus. ­“Euro nõrgenemiseks oleks vaja keskpanga rahapakkumise kasvu ja majanduse nõrkust, millest viimane on täidetud,” märkis Palm. Ettevaatavalt suurendavad Palmi sõnul keskpanga rahapakkumist TLTRO-tehingud (eesmärgistatud pikaajaliste refinantseerimislaenude tehingud, mille eesmärk on varade suunamine reaalmajandusse ehk ettevõtetele – toim) ja kavandatavad võlakirjade tugiostud.

Ka Koppeli kinnitusel senine poliitika jätkub. “Naiivne on arvata, et me oleme business-as-usual-keskkonnas, madalate intressimäärade aeg saab varsti läbi ning keskpangad kaotavad oma paanika- ja plaanikomitee funktsiooni,” lausus ta.

Rootsi kroonil väike tõus. Põhjamaade valuutade puhul näeb Nordea pank positiivset väljavaadet eelkõige Rootsi ja Norra kroonile. Norra kroon on Palmi sõnul euro suhtes juba piisavalt nõrgenenud ning pikemas horisondis võiks leida aset pigem kerge tugevnemine. Samas piirab Norra krooni jõulisemat tugevnemist toornafta madal hind ja majanduse üldine aeglustumine järgmisel aastal.

“Rootsi majanduse väljavaade on Põhjamaadest helgeim. Madala inflatsioonilise surve ja intresside tõttu terendab vaid kerge Rootsi krooni tugevnemine euro suhtes aastases horisondis,” lausus Palm ja lisas, et geopoliitilisel riskil on sealjuures suur roll.

Arenevate turgude valuutadel potentsiaal. Arenevate turgude valuutade kohta üldist trendi analüütikute kinnitusel välja joonistada ei saa, sest riikide vahel on suured erinevused. Küll aga on olukord mõjunud hästi näiteks Hiina jüaanile, mis on dollari suhtes maikuu algusest tugevnenud 2%, ­euro suhtes aga pea 10%.

Koppeli sõnul oli jüaani suvine tugevnemine dollari suhtes tingitud pigem tehnilisest taastumisest. “Nõrkuse põhjus tundus olevat võimude soov spekulante turult välja loputada,” märkis Koppel.

Teised Aasia valuutad on pärast EKP uudist langema hakanud – Lõuna-Korea von ja Malaisia ring­git reageerisid EKP intressikärbetele nõrgenemisega. “Selge on see, et nende arenevate riikide valuutad, kus on kombinatsioon noorest rahvastikust ning pragmaatilisest majanduspoliitikast, omavad strateegilist potentsiaali arenenud riikide valuutade vastu,” märkis Koppel.

Palmi sõnul on võimalik, et dollari intresside tõus järgmisel aastal survestab taas arenevate turgude valuutasid ning võimalik on ka lühiajaline korrektsioon aktsiaturgudel.

“Selleks annaks alust näiteks hindade või palkade üllatav tõus, mis muudaks finantsturgude intressiootust. Turud spekuleerivad juba pikemat ­aega intresside tõusu riski mõjuga, kuid iga uus info läbib paksud prilliläätsed,” lausus ta, märkides, et intresside tõusuni on veel piisavalt aega.