Kinnisvaraarendus koos tulevase omanikuga

Mustrimuutus

Üks nüanss on see, et enamasti jõuavad ostjad Larseni juurde alles siis, kui korter on juba valmis ja pildid tehtud. Idee kohaselt peaks aga ostja saama korteri valmimisel kaasa rääkida. Seni on olnud väga levinud muster, et remondi ajal ei tule kuulutuse tõttu ühtegi soovijat, kuna korterist pole pilte. On vaid foto maja fassaadist ning korteri parameetrid. Inimesed on aga väga visuaalsed, loomulikult tahetakse näha, mida ostetakse. Seevastu, kui remont valmis ning pildid üleval, on soovijaid kohe mitu.

“Nii ei leia me ostjat enne, kui see korter on täiesti ära viimistletud ja ostja on olukorras “võta või jäta”, kas meeldib või ei meeldi. Loodame, et mingi aja pärast, kui meid rohkem teatakse, see muutub,” rääkis Vare.

Tulemus on natuke personaalsem, kui ostja tuleb protsessi poole pealt. Sel juhul sõltub tema soovidega arvestamine sellest, mis on juba otsustatud. Näiteks, kas köök on tellitud, põrandaplaadid, sanitaartehnika, valgustid jms valitud.

Kõige parem klapp saavutatakse aga ikkagi juhul, kui tulevane koduomanik on protsessi kaasatud algusest. Alguses räägitakse läbi sisearhitektiga ja lepitakse planeering ja viimistluse üldjoontes kokku. Edasi saab klient protsessis mõnusalt kaasa kulgeda, soovi korral otsustes kaasa rääkida ega pea ise projektijuhi ametit pidama. “Meil õnnestub see siis, kui ajastus klapib, kui klient on leidnud õigel ajal tee meie juurde,” rõhutas ta. “Viimasel ajal on hakanud kliendid meile ka kirjutama ja kirjeldama, kui suurt korterit ja mis piirkonnas otsitakse. Siis saame kohe neile teada anda, kui midagi sellist meie portfelli satub,” lisas Vare.

Oskus vaadata seintest kaugemale

Meeskonda kaasatud sisearhitektide Tuuliki Širokova ja Liina Vaino teadmised loovad suure väärtuse juba lihtsalt planeeringumuudatustega. Vare sõnul pole sellist korterit veel olnud, kus põhiplaani ümber poleks kujundatud. “Oleme tõmmanud ka täiesti valgeks leheks nii palju kui võimalik, arvestades füüsikaseadusi ja seadusandlust,” sõnas Vare ning mainis ühte 60ruutmeetrist korterit, kus enne oli 15 ruutmeetri jagu koridore, kuid nüüd on selle asemel avar eluruum. “Planeeringuga saab imesid teha,” julgustas Vare korterit otsides hetkeolukorrast kaugemale vaatama.

Kunagi ei tohiks korterist loobuda lihtsalt seetõttu, et tapeet, WC-pott või linoleum ei meeldi. Samas seda, kas on piisavalt panipaiku või võimalust neid tekitada, soovitas Vare jälgida. “On väga frustreeriv, kui sul on ilus korter, aga kõik seinad ja kapipealsed on asju täis, sest pole kuhugi neid panna. Ei tasu illusioone luua, et see ei hakka häirima,” hoiatas ta.