Suur palk pole kartlikele

Tagasi
Menüü
Otsi
На русском

- Uudised
- Marge Väikenurm
- 15. oktoober 2014 kell 8:45
Jaga lugu:
Suur palk pole kartlikele
Eesti Panga ökonomistid Natalja Viilmann (vasakul) ja Orsolya Soosaar.Foto: Eiko Kink, Äripäev
Eesti Panga hinnangul aitab tööturu madalseisust üle töötute ja pensionäride kaasamine ning elukestev õpe. Ettevõtja kogemus aga näitab, et inimesed ei julge uut õppida ka siis, kui tööpakkumine laual.
“Haridusminister tõi hiljuti välja, et paljudel tööealistel puudub eriharidus. Arvestades kiiret tehnoloogia arengut ei saa enam mõelda, et noorena lõpetan kooli ja ülejäänud elu töötan. Õpe peab kestma kogu elu,” rääkis eile pärast tööturu ülevaate tutvustamist Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Toetus ei peaks võtma töötahet
Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
Vaatasime tööturu ülevaates kasutamata ressursse, et näha, keda kasutada, kui tööjõud väheneb. Üks selline grupp on töötud. Umbes pooled töötutest ei registreeri end, sest nad ei kvalifitseeru abirahale, aga niimoodi jäävad nad ilma võimalusest koolitusi saada.
Peale töötute on veel palju gruppe, kes tahaksid tööd teha, aga neil ei ole enda hinnangul lootust tööd saada. Palju on selliseid pensionäride seas. Kui lapsehoiuteenused oleksid kergemini kättesaadavad ja vanemahüvitise saamise korral ei oleks töise tulu teenimine kõrgelt maksustatud, oleks ka naiste hõivemäär kõrgem. Sotsiaalpoliitika kujundamisel tuleks silmas pidada, et toetused ei võtaks motivatsiooni töötada.
Tööealine elanikkond vananeb. Laulva revolutsiooni ajal sündinud on kõrgkooli lõpetanud, aga pärast neid tuleb väikese sündimusega põlvkond. Ettevõtja kindlasti tajub seda. Peale välisrände käib Eestis vilgas siseränne, just tõmbekeskuste poole.
Hirm õppimise ees
Aastaid Eestis ettevõtja olnud soomlane Ari Juhani Lustila, aktsiaseltside Sanwood ja Antsla Inno juhatuse liige, on mõlemasse Lõuna-Eesti mööblifirmasse töölisi otsides korduvalt näinud, et inimesed kardavad uut õppida, isegi kui selleks võimalus anda.
“Meil oleks kogu aeg võimalik mitu õmblejat palgata, aga ei ole kedagi võtta. Töötuid on, aga ei ole neid, kes nõustuks õppima,” rääkis Lustila, kes mäletab veel, kuidas 15 aastat tagasi oli ukse taga järjekord neist, kes tööle tahtsid.
Aastate möödudes hakkas tööliste leidmine järjest rohkem peavalu tegema. Kui alguses kolisid inimesed Valga- ja Võrumaalt Tallinna, siis hiljem tegi firmajuhtide elu keerulisemaks Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumiga liitumine. “Ma ei usu, et saame maailma arenemist seisma panna. Nii on kõikjal,” nentis Lustila.
Hirm ümberõppe ees
Kõige kummalisemad on Lustila sõnul juhused, kui inimene, kellel pole vajalikke pabereid, saaks tööle tulla, aga loobub pakkumisest, sest ei julge näiteks õmblusmasinat kasutada. Teda ei saa ümber veenda ka sellega, et ettevõte teeb väljaõpet.
“Oleks siis põhjust tööst keelduda, see on imelik käitumine,” rääkis Lustila. “Peab olema huvi töö vastu ja julgus riskida. Õpid ja harjud. Elame ühiskonnas, kus ilma töötegemiseta toime ei tule. Elamiseks on raha vaja. Inimesed on laisemaks läinud. Palju on tekkinud neid, kes ei taha tööd teha. Kes neid üleval peab?”
Palgaga Lustila loobujaid meelitada ei taha. Põhjus on lihtne: alguses ei saagi kõrget töötasu maksta inimesele, kellel ei ole õmblejana töökogemust.
Karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa vaidleb Lustilale vastu – järelikult on asi firmajuhis, kui ei ole kedagi palgata. “Kui ettevõtted ei saa töötajaid, tuleb vaadata peeglisse, sest midagi on jäänud tegemata,” ütles ta. “Muidugi on puudujääke: koolides ei ole karjäärinõustamist. Vähesed ettevõtted keskenduvad inimestele. Ei olda valmis olema piisavalt paindlikud. Inimesed veedavad tööl suure osa päevast – töö peab olema hea.”
Saar-Veelmaa hinnangul näitab edasiõppimise soodustamisel head eeskuju Taani, kus noored saavad põhikooli ja keskkooli vahel aasta tutvuda eri valdkondadega, olgu selleks kokandus, moedisain või fotograafia. Nõustaja on kindel, et ka Eestis toimiks samasugune süsteem väga hästi.
Keskharidus kohustuslikuks
Eesti Tööandjate Keskliit soovitab keskharidus kohustuslikuks teha. Põhiharidusega inimesed ei ole tööturul konkurentsi- ega arenemisvõimelised. Põhikoolihariduse või veel madalalama haridustasemega on Eestis 87 000 inimest. Majandus- ja finantsõpe peaks olema kutse-, gümnaasiumi- ja kõrghariduse õppekavas.
Uus keskus palgatõusu asemel
Töötajate leidmisega on tõsiselt hädas teenindusettevõtted. “Nad ei ole ennast demograafilise sügise valguses positsioneerinud. Teenindajad võiksid olla küpsemas eas,” lausus Saar-Veelmaa. “Selle asemel, et pakkuda kassapidajatele väärilist palka ja head töökeskkonda, loovad ettevõtjad uue kaubanduskeskuse, kus jälle võtavad napi miinimumpalgaga inimesi tööle. Pangu raha inimeste hoidmisse.”
Lustila ei taju, et Eesti elanikkond tuntavalt vananeks. Antsla firmas on enamik töötajatest noored, 20–40aastased.
“Siin on teine asi kui Tallinnas, Valgamaal ja Võrumaal on veel noori. Osa rändab küll mujale ega tulegi tagasi, aga noori ikkagi on,” kinnitas Lustila, kellele allub mõlemas maakonnas 310 töötajat. “Maal ei ole kerge korraga palju töötajaid leida. Kui on vaja kümmet inimest, siis neid sa ei leia. Firmat on niimoodi raske laiendada.”
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga:
- EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT MTÜ
- EESTI PANK
Jaga lugu:
Hetkel kuum