• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi energiahiid loobub börsileminekust

    Vattenfalli söeküttel jaam Saksamaal.Foto: Scanpix/Reuters

    Skandinaavia suurim energiakontsern Vattenfall loobub plaanist osa firmast börsile viia, mis oleks Rootsi riigile võinud tulu tuua üle 100 miljardi Rootsi krooni, kirjutab Taani majandusleht Börsen.

    Algne plaan oli 1909. aastast Rootsi riigile kuulunud firma kaheks jagada, Skandinaavia ja n-ö mitte-Skandinaavia haruks, kus esimene hõlmanuks tegevust Soomes, Rootsis ja Taanis ning teine Saksamaal, Hollandis ja Suurbritannias. Plaan oli firma mitte-Skandinaavia haru börsil noteerida, mille hinnaks pakkusid analüütikud ligi 15 miljardit eurot. See oleks toonud raha uuteks investeeringuteks.
    Esimesest oktoobrist on Vattenfallil aga uus juht, paberi- ja puidukontserni Holmen Group taustaga Magnius Hall, kes ühe esimese teona börsilemineku plaanid riiulile pani.
    „Me ei ole selle mõttega edasi läinud. Tegeleme praegu teiste asjadega,“ ütles Hall Taani majanduslehele Börsen antud intervjuus.
    Uue juhi esimene ülesanne on paika panna visioon firmast viie aasta pärast. Vattenfallil on olnud investeeringutega palju kulukaid n-ö möödapanemisi, mis on nõudnud miljardite korstnasse kandmist. Lisaks on firmal pooleli kohtuasi Saksa riigiga, kus Vattenfall nõuab hüvitust kahe talle kuulunud tuumajaama sulgemise pärast. Firma vabadust piirab ka Rootsi uue punarohelise valitsuse moodustatud järelevalve nõukogu, mille eesmärk on kindlustada taastuvenergia osakaalu suurenemine.
    Aastatuhande alguses pürgis Vattenfall suureks tegijaks Euroopa turul, ostes üles energiafirmasid Poolas, Saksamaal ja Hollandis. See on firmale bumerangina tagasi löönud. Uks suuremaid läbikukkumisi oli suurosaluse ostmine Hollandi energiatootjas Nuon, mille eest maksti 2009. aastal 89 miljardit Rootsi krooni. Tänaseks on selle osaluse hind alla hinnatud 37 miljardile Rootsi kroonile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.