Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alustaval ettevõttel keeruline üüripinda leida

Kassiliiva tootva LuLu OÜ juht Kristjan Akkermann tõdes, et nende väiksemat mõõtu tootmisele on sobivaid ruume raske leida. Foto: Andras Kralla

Väiketootmiseks sobivaid ruume on vähe, pakutakse suuri tootmispindu, mida pole alustaval ettevõttel mõtet ülal pidada, ütles kassiliiva tootja LuLu OÜ juht Kristjan Akkermann.

Võrreldes juba hoo sisse saanud ettevõttega on alustaval firmal äripinna leidmisega rohkem peamurdmist, sest sobivaid ruume napib ning ümberehituseks raha pole.

Tallinna Teaduspargi Tehnopoli Startup Inkubaatoris tegutsemist alustanud kassiliiva tootja LuLu OÜ on büroo- ja tootmispinda otsinud mitu kuud. Ettevõtte juhi Kristjan Akkermanni sõnul on sobivate üüripindade valik kitsas. “Kuna meil on nõudmised üsna spetsiifilised logistikat, kulusid ja tööjõudu arvestades, siis valik on tõesti väike. Seepärast ei ole ka maaklereid kasutanud, sest lihtsam ja odavam on sihtkohas ise tiir peale teha ja inimestega rääkida,” rääkis Akkermann. “Väiketootmiseks sobivaid ruume on vähe. Konkurents kassiliiva turul on tihe ning see seab ka hinnale lae. Pakutakse suuri tootmispindu, mida pole mõtet endal ülal pidada.”

Pilk on Kesk-Eestil. Akkermann otsib 50–100 m2 suurust pinda Viljandi, Paide või Põltsamaa kandis, soovitavalt Tartu maantee lähedal.“Ruum peab olema puhas, kuiv, köetav, esimesel korrusel ning ligipääsetav veokile. Elekter ja valgus on iseenesestmõistetavad. Kuna müügipinda meil endal pole, siis ligipääsetavus klientidele pole oluline,” rääkis ettevõtte juht.

Küsimusele, kas tootja oleks nõus ka ise ruumid endale sobivaks kohandama, vastas Akkermann: “Kohandamiseks ei ole eelarvet ette näinud, pigem otsime pinda, mis oleks kohe sobiv või kannaks ümberehituse kulud omanik.”Praeguseks on ettevõtte üle kolme kuu kestnud otsingud mõneks ajaks lõpetanud. “Oleme ajutise pinna leidnud ja käivad ettevalmistused kolimiseks,” rääkis Akkermann. “Seni kasutasime väikest nurka koostööpartneri juures ning oleme väga tänulikud sellise võimaluse eest! Alustavale ettevõttele on olnud sellest suur abi, sest väikese mahu juures ei ole mõtet pidevalt renti maksta. Praeguseks on tootmine muutunud tihedaks ning mahu kasvades on mõtet juba oma pinnal toimetada,” selgitas ta.

Rahvusvahelise kinnisvarafirma DTZ Eesti tütarfirma Kinnisvaraekspert OÜ juhatuse liige Aivar Roosik soovitab üüripindu otsivatel firmadel analüüsida, millistele tingimustele peaksid vajaminevad ruumid vastama. Sobiva üüripinna leidmisel tuleb kindlasti sõlmida üürileping, et vältida segadusi.

Üürilepingu sõlmimisel tuleks lepingus fikseerida:
Üüri ja kõrvalkulude suurus, maksetähtajad ning -tingimused, tagatisraha suurus ja hoiustamise tingimused.
Milliste teenuste eest tasutakse üürile andjale ja milliste eest teenuse pakkujale. Näiteks võib olla vajalik sõlmida eraldi elektri-, side- või valvelepingud.
Üürilepingu tähtaeg, üüri ja muude tasude muutmise kord ning lepingu lõpetamise või ülesütlemise tingimused.
Kas üürile ja kommunaalteenuste kuludele lisanduvad veel mingid tasud – näiteks reklaami- ja parkimistasud.
Poolte kindlustuskohustus – üürniku kohustus sõlmida vastuskindlustusleping oma üüripinnal asuva vara kindlustamiseks ja üürileandja kohustus sõlmida hoone varakindlustusleping näiteks looduskatastroofide, tule, vee- ja vandalismikahjude kohta.
Üüritava pinnaja hoone üldkasutatavate ruumide kasutamise kord ja tingimused.
Hoone ja ruumide hoolduse ning remondi kohustused – millised on üürileandja kohustused ja millised jäävad üürniku kanda.
Üürilepingu lõppemisel ruumide vabastamise ja üleandmise tingimused.

Kõik peab varakult selge olema

“Enamik olulisemaid küsimusi peaks üüripinda vajav ettevõte olema selgeks teinud juba enne uue üüripinna otsima asumist,” soovitas Roosik. “Kõigepealt tuleb ettevõtte tegevusspetsiifikast, töötajate arvust ja klientuurist lähtuvalt analüüsida, millistele nõuetele: suurus, ruumide arv, asukoht jne, peaksid ruumid vastama,” lisas ta. Tema sõnul tuleks esmalt otsustada, kas vajatakse büroopinda, kaubanduspinda või laopinda. Lähtuvalt otstarbest tulenevad nõuded asukoha, suuruse, planeeringu ja muu kohta.

Kui need küsimused on saanud vastuse, tasuks mõelda, milline peaks olema üürileping. “Enamasti on ärihoonete omanikel või haldusfirmadel oma üürilepingud ette valmistatud. On väga oluline tutvuda põhjalikult üürilepingu tingimustega. Otstarbekas on kasutada asjatundliku konsultandi või juristi abi,” soovitas Roosik, kelle sõnul peaksid üürilepingus kirjas olema kõikide osapoolte õigused ja kohustused ning muud kokkulepped võimalikult täpselt ja tasakaalustatult.Peale üürilepingu soovitab Roosik koostada mõlemal osapoolel allkirjastada ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti, milles fikseeritakse üleandmise ja vastuvõtmise kuupäev, olemasolev ruumide ja sisustuse loetelu ning seisukord, mõõdikute näidud jne.