Ain Hanschmidti 11 õppetundi

Ain Hanschmidt.  Foto: Andres Haabu

Tallinki suuromanik Ain Hanschmidt tõi välja 11 asja, mida tema on oma ettevõtjaks olemise jooksul õppinud.

Näiteks ei uskunud Hanschmidt, et Estonian Airi investeerimise avalikustamine saaks positiivse hoiaku. "Olin üllatunud," ütles Hanschmidt intervjuus.

Ain Hanschmidt räägib oma ettevõtmistest lähemalt Gaselli Kongressil 26. veebruaril.

Kas suurelt mõelda on kergem kui väikselt?

Tihtipeale on teostada isegi keerulisem, kui ideid välja loopida või suurelt mõelda. Maailma üks valitsevaid seadusi on entroopia kasvu seadus. See töötab ka majanduses – korratuse aste kogu aeg kasvab ja sa pead tähelepanu pöörama sellele, et oma firmat korrastada. See ongi oma ideede teostamine ja see on väga oluline, et konkurentsivõitluses läbi lüüa.

Miks on teostada nii raske?

Teostada on põnev. Küsimus on selles, et ideed peavad olema realistlikud, teostatavad. Selleks aga peab sul juba olema vundament loodud, millele äri on üles ehitatud. Kui Tallink ostis Silja Line'i 2006. aastal, siis oli Tallink ise juba kiirelt kasvav ettevõte. Kui võimalus Silja omandada avanes, siis kasutati seda kiirelt ära.

Oluline on visioon, nägemus. Minu jaoks oli kunagi väga suur töö see, kui me Eesti Ühispanga asutasime ja päeva lõpuks ellu jäime. 1992.–93. aastal oli Eestis 48 panka, aga meie lõime 1994.–95. aastal lõime visiooni, kus me nägime, et aastaks 2000 jääb ellu umbes seitse panka, millest kaks-kolm on suured. Tegelikult juhtus see juba 1998. aastal. Kui vanasõna ütleb, et iga asi juhtub oma ajal või natuke hiljem, siis 1990. aastatel kiire arengu perioodil kehtis Eestis seaduspära, et iga asi juhtub omal ajal või kõvasti varem. Aga kui meil sellist suurelt mõeldud visiooni poleks olnud, oleks meil väga raske ka olnud seda teostada.

Kuidas te oskasite visiooni luua?

See on meeskonnatöö. Olen nõus väitega, et sa pead tuleviku peale mõtlema, sest oma järgneva elu elad põhiliselt tulevikus. Minevikku peab vaatama, et saada kogemusi ja neid ära kasutada, aga looma peab ka visiooni. Pead ette ennustama, milliseks su turg võiks kujuneda.

Ain Hanschmidti 11 soovitust:

Võitle entroopiaga.

Sea visioon paika.

Otsi koostööd.

Suhtle ja kuula.

Ära lõpeta väntamist.

Hoia tasakaalu.

Vali hoolega partnereid.

Kui kahtled, ära tee.

Räägi inimestega.

Avalikusta õigel ajal.

Jää optimistiks.

Kas sulle meeldivad inimesed?

Jah, mulle meeldib suhelda, mulle meeldivad inimesed. Samuti see, kui meeskonnas on erinevate iseloomude ja arvamusega inimesed, erinevatest põlvkondadest, erinevast soost. Ma arvan, et võit on lõpus oluliselt suurem.

Kõik räägivad, et konkurents on see, mis viib edasi. Olen põhimõtteliselt nõus, aga verises konkurentsis on ikka väga raske edu saavutada. Oluliselt paremini saavutad edu siis, kui teed koostööd.

Kust inimlembus tuleb?

Inimene peab ise tunnetama, kes ta tahab olla. Aga kui oled tippjuht, siis pead olema avatud ja suhtlemisaldis, sul peab olema kriitikameelt ja närvi.

Mis sind liikumas hoiab?

Ettevõtjana tegutsedes polegi teist varianti, kui kogu aeg liikumises olla. Siim Kallas vist ütles kunagi, et ettevõtja amet on nagu jalgrattaga sõit – pead kogu aeg väntama, muidu kukud ümber. Või nagu Alice Imedemaal: et paigal püsida, pead jooksma. See sind liikumises hoiabki, et kui sa peatud, saab entroopia sust võitu ja ettevõtted ning organisatsioonid, kuhu oled investeerinud, lagunevad. Eks see ongi kohusetunne.

Kui pikad on su päevad?

Normaalsed. Kui nüüd meenutada, millal ma pole magada saanud, siis 90ndatel panka juhtides olid ajad, kui ärkasin öösel üles. Nüüd viimati novembris-detsembris, kui Estonian Airi hakkasime „üle võtma“, läksin ka mõnel ööl üle tüki aja unetuks kätte.

Eks ka kirg on see, mis sind käima paneb – ja kui võtame projekte kirega, siis lähevad päevad pikemaks. Aga ma pean oluliseks seda, et elu oleks tasakaalus.

Mida teha, et leida koostööks õiged inimesed?

See on nagu loomariigis. Kui käid loomana mööda metsa ringi ja äkki vaatad, et raisakotkad ja šaakalid on sinu ümber kogunenud, siis ära mõtle, et viga on neis. Arvatavasti oled haige loom sina, sest nad tulevad kallale haigetele. Siis peab endale kriitiliselt silma vaatama ja püüdma terveks saada.

Jube olulised on ka partnerid. Sain selle kohta tugeva tagasiside 1997.–98. aasta kriisi ajal. Analüüsisime tagantjärgi, kuidas Ühispank kriisi sattus. Nägime, et põhiprobleemid tekkisid niinimetatud partneritega – kellega koos me mingeid ärisid tegime või kellele olime laenu andnud –, kes olid nõrgemad ja hakkasid meidki alla tirima. 2007.–08. aasta kriisi ajal olin selleks juba valmistunud ja püüdsin teha äri tugevate partneritega, et keegi ei tõmbaks meid allavett.

Kuidas tegutseda olukorras, kus keegi ei usu sinu õnnestumisse?

Ma polegi sellises olukorras kunagi olnud, et jääksin täiesti üksi ja keegi ei toetaks. Aga kui tihtipeale öeldakse, et igale probleemile on võimalik leida lahendus, siis tegelikult ei ole see nii. Sa pead suutma aru saada, mis on realistlik ja mis mitte. Vahel tuleb astuda ka tagasi ja taluda kaotust.

Nii et teinekord on ka kahtlejatel õigus?

Mina olen seda meelt, et kui kahtled ja kõhkled, siis ära tee. Aga kui teed, siis ära kahtle ja kõhkle, siis tegutse! See on kindel loosung.

Kuidas otsused sünnivad?

Rääkima peab. Kõva häälega mõtlemine on jube oluline. Inimestel on erinevad ideed, arutades tekivad järsku ka lahendused. Kõige hullem on see, kui lähed omaette nurka ja hakkad seal nukrutsema. Siis inimene mõtleb probleemi liiga suureks. Kuid kui sul on kolleegid ja sõbrad, kellega saad asju arutada, on räägitud mure juba pool muret. Need eesti vanasõnad ju kõik töötavad!

Mis on see isikuomadus, millest sa kindlasti ei loobuks?

Optimism. Rõõmsameelsus – ka kõige raskematel aegadel olen ikka head nägu teinud. Olen tihtipeale naernud ka enda üle. Mõnikord on iseennast raskes situatsioonis päris naljakas vaadata: kui hakkad mõtlema maailma mastaabis, siis pole see ju midagi, kui mõnikord muretsed. Olen ikka nii mõelnud, et kui jalad-käed on terved ja pea mõistuse juures, siis on kõik korras. Ei tohi mingi probleemi pärast paanikasse sattuda.

Kus on sinu horisont praegu?

Ega ma ei tahakski seda laiade rahvahulkade ees välja öelda. Üks asi, mida olen alles viimastel aastatel õppinud, on tasakaal avalikustamise ja organisatsioonisaladuse hoidmise vahel. 90ndatel mõtlesin, et töö kiidab tegijat – teed asja ära ja kõik näevad, et on õige asi. Tegelikult on elu näidanud, et teed õige asja ära, aga keegi kajastab seda valesti ja saad ikka halva imidži. Alahindasin kõvasti seda reputatsiooni, avaliku arvamuse ja ajakirjanike mõju.

Kuskil on õige balanss – ühelt poolt töö kiidab tegijat, teiselt poolt peab koer oma saba ise tõstma ja liputama. Praegu arvan, et peab rohkem avalikustama ja rääkima. Näiteks kui pidime mullu 31. oktoobril Euroopa Liidule esitama Estonian Airi äriplaani, siis 28. oktoobri õhtul tuli idee, et teeme oma soovi Estonian Airi investeerida avalikuks ja püüame saada avalikkuselt positiivse hoiaku. Mina ei uskunud, et see on võimalik.

Te saite?

Saime. Olin üllatunud. Postimees tegi küsitluse, kus 81% vastanutest oli poolt, et Infortar investeeriks Estonian Airi. See on uskumatu. See näitab jälle seda, et inimesed ja turg on reeglina targemad, kui investorid arvavad. Investorid kipuvad kalduma saladust hoidma, aga meie tulime tol hetkel välja ja tagasi vaadates oli see õige käik.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum