Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üldkoosoleku otsused kohtukindlaks
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja PõldvereFoto: erakogu
Viimaste aastate kohtupraktikast nähtub üldkoosoleku mittenõuetekohase läbiviimisega seotud vaidluste rohkus. Seega on oluline, et ettevõtte juhtkond oleks teadlik kõikidest üldkoosoleku korraldamise juriidilistest nüanssidest.
2014. majandusaasta on lõppenud. Peatselt peavad ettevõtjad korraldama iga-aastase osanike/aktsionäride üldkoosoleku, et kinnitada majandusaasta aruanne ning otsustada kasumi jaotamine või kahjumi katmine ning muud ettevõtte seisukohast olulised küsimused.
Oleks tore, kui meie õigusaktid oleksid selged ja läbipaistvad ja osanikud/aktsionärid alati üksteise suhtes heauskselt meelestatud ning omavahelisi erimeelsusi ei tekiks. Ometi nähtub viimaste aastate kohtupraktikast üldkoosoleku mittenõuetekohase läbiviimisega seotud vaidluste rohkus. Ainuüksi 2014. aastal on riigikohus läbi vaadanud arvukalt üldkoosoleku läbiviimisest tõusetunud kaasusi.
Mõned näited:Avalikkuse tähelepanu pälvis BLRT Grupi dividenditüli väikeaktsionäridega, milles riigikohus jättis rahuldamata BLRT Grupi väikeaktsionäri esitatud hagi, millega ta soovis tühistada BLRT üldkoosoleku otsuse dividende mitte maksta (
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/10/31/blrt-dividendituli-lopp).
Mida sellest kaasusest õppida? Kas tulebki tõdeda, et Eesti õigussüsteemis on väikeaktsionäride õigused sisuliselt kaitseta? Kas hea usu põhimõte on sõnakõlks?
Edasi loe Äripäeva teemaveebist
raamatupidaja.ee.
Autor: Pirkka-Marja Põldvere, Advokaadibüroo Aivar Pilv
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.