Tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgelt

IRLi poliitik Aaviksoo kritiseeris teravalt mentaalset seisundit, millesse Eesti on jõudnud kahekümne aasta taguse ajaga võrreldes. "20 aastat tagasi oli muutumine normaalsus, tänapäeval on muutumine väline sund," rääkis ta. "Muutumine on oht, millega kaasnevad riskid. See pole enam sisemine vajadus ja kasvusoov. Muutuma peab, see tuleb väljastpoolt."

20 aastat tagasi me olime teel, kõneles Aaviksoo. "See millest me unistasime, oli homses. Paljud ei uskunud, et me kohale jõuame, aga ma läksime, uskudes, et kohale jõuavad meie lapsed. Nüüd oleme justki kohale jõudnud, oleme ennast maha istutanud, peame tänast päeva enda omaks."

Ainukene liikumapanev jõud on Aaviksoo sõnul praegu see, et tänase päeva rikkusest on minule jäänud väiksem osa, ja tahtmine seda osakaalu suurendada. "Kui 20 aastat tagasi oli meil ühine tulevik, siis nüüd on ebavõrdselt jaotatud olevik."

Enamik inimesi tajub Aaviksoo sõnul, et me ei räägigi enam tõsisest väljakutsetest, sest need on liiga hirmutavad, et neist rääkida. "Selle asemel on asendustegevus. Väikeste ebamugavuste üle käib kirglik kaklemine, ja see loob illusoorse tunde, et midagi justkui tehakse."

Aaviksoo tõdes, et mõnes oli mõttes oli 20 aastat tagasi lihtsam, sest tervemõistuslikud ettepanekud andsid enamasti selge tulemuse, nüüd on talupojamõistuse jõud aga raugemas. "Ettepanekutele otsitakse reaktsiooni mitte teadmiste, kuivõrd populistliku esindatuse plaanis." Formaalselt on demokraatiat Aaviksoo hinnangul ehk rohkem, sisulise esindatuse mõttes aga pigem vähem.