Leon Glikman: immigrantide küsimus rahvahääletusele

“Eestisugusele vaesele riigile pagulaste tulva pealesurumine on ebamoraalne, kuna riik pole võimeline niigi oma maksukoormuse all ägavate kodanike vajadusi rahuldama,” ütles ta. “Teades, mida on paljudes maades massiline immigratsioon kaasa toonud, pole alust eeldada, et Eestis läheb teistmoodi, mistõttu on tegemist põhiseaduse § 1 suveräänsust puudutava küsimusega, mis tuleks rahvahääletusele panna.”

Glikman ei mõista, miks ei võiks naftarahas suplevad islamimaad vastu võtta islamitaustaga pagulasi, kellega on sama kultuuriline ja religioosne taust, ning miks neile selles osas survet ei avaldata.

Glikman rääkis, et peab sotsialistlikku mõtteviisi ohtlikuks, sest see põhineb valemil „mida rohkem initsiatiivituid ja riigist sõltuvaid inimesi, seda enam saavad pahempoolsed hääli“. Nii avatakse tema hinnangul ka tee vohavale immigratsioonile ja islamiseerimisele. „See kontingent valib pahempoolseid, mis on nii mõneski Euroopa Liidu riigis päädinud liberaalse immigratsioonipoliitika viljelemise kaudu sotsialistlike häälte importimisega.“

Eesti immigratsioonipoliitika on seni olnud konservatiivne ja neil, kes kahtlevad selle õigsuses, soovitab Glikman näiteks Rootsis Malmös käia. „Võrdsetesse võimalustesse uskujana jälestan diskrimineerimist mistahes tunnusel, ent võrdsuspõhimõtet ei riku immigratsiooni piiramine riigi julgeoleku tagamise ja tsiviliseeritud elulaadi säilitamise huvides,“ rääkis ta ja lisas, et kummastav on, et suur osa immigrante, kes põgenesid islamirežiimide eest, tahavad kehtestada samasugust keskkonda Euroopa maades, kus nad asüüli palusid.

Euroopa Komisjon esitles eile Euroopa rände tegevuskava Vahemere kriisisituatsiooni kiireks lahendamiseks. Selle järgi võiks Eestisse lähiaastatel saabuda ligi 326 põgenikku. Seda on rohkem, kui Eestist suurematesse riikidesse Soome, Lätti, Leetu, Bulgaariasse ja Sloveeniasse.

Riigikogu infotunnis rääkis siseminister Hanno Pevkur, et valitsus toetab täna vabatahtlikku lähenemist, millest kvoot on üks väga väike osa. „Tegelikult peame tegelema lähteriigiga, peame aitama neid inimesi seal, kus neil mure on,“ rääkis Pevkur. „See lahendab probleemi palju tõhusamalt kui see, et hakkame inimesi lihtsalt ümber jaotama.“