Roheline kontor säästab kulusid ja hoiab loodust

Ruumide valgustus on automaatne, reguleerides end inimese kohaloleku ja loomuliku valguse tugevuse järgi. “Valguse juhtimine bürooruumides tegelikku valgustugevuse vajadust arvestades ei ole veel laialt levinud, kuna süsteemi väljaehitamine on suhteliselt kulukas,” tõdes Saul. “Võrreldes tavapärase valgussüsteemiga aitab automaatne süsteem kokku hoida ligi 20% energiat.”

Saul lisas, et kõikides ruumides on andurid temperatuuri ja nõupidamisruumides süsihappegaasi mõõtmiseks, mis reguleerivad kütte, ventilatsiooni ja jahutusseadmete tööd. “Büroohoones kasutatakse automaatikasüsteemide kauglugemist ja -kontrolli, mis teeb hoone haldamise ja häirete jälgimise ning analüüsimise märksa operatiivsemaks ja kulutõhusamaks,” kinnitas Saul.

Ruumide suurus on muudetav

Hoones on kaks lifti, mis toodavad pidurdusjõust elektrit, mis suunatakse tagasi maja elektrivõrku. “Liftides kasutatakse LED-lampe, kui lifti ei kasutata, lülitub kabiini valgustus välja,” rääkis Saul. Liftiuksed on eelavanemisega, mis tähendab seda, et uksed hakkavad avanema enne peatumist. Tänu sellele liigub lift korruste vahel kiiremini ja ooteaeg on lühem. Lisaks on hoone idapoolses tiivas kasutatud moodulvaheseinu, mis võimaldavad ruumide suurust paindlikult muuta, vajadusel seinu eemaldada või teise kohta paigaldada. Hoone sisustamisel on kasutatud Eesti disainerite loomingut ja Eestis toodetud mööblit, hoone parklas on elektriautode laadimiskohad.

Säästva Eesti Instituudi (SEI Tallinn) programmijuhi Harri Moora sõnul on tegu keskkonna seisukohalt väga harukordse näitega, seda eriti avalikus sektoris. “Kontorihoone tehnilised lahendused, aga ka inimeste kaasamine keskkonnategevusse ei ole ainult Eesti mõistes kõrgem tase, vaid kindlasti võiks neid heaks eeskujuks tuua ka lausa Euroopa tasemel.”

Statistikaametil on kaks kaugtöökontorit Tartus ja Viljandis ning koosolekute pidamiseks oli varem vaja sõita Tallinna. “Videokonverentsiseadmete kasutuselevõtuga kadus see vajadus, kuna koosolekuid peetakse nüüd videopildi vahendusel,” märkis Saul. “Samuti investeerisime paberivaba kontori põhimõtete rakendamiseks ja kaasaegsete IT-võimaluste kasutamiseks siseinfo levitamise elektroonilistesse vahenditesse –korruste puhkenurkades on seinal ekraan, mille vahendusel saavad töötajad siseuudistest ülevaate,” rääkis ta. Sauli sõnul vähendatakse paberikasutust, propageerides paberivaba dokumendiringlust ning digiallkirja kasutamist.

Rohelise kontori tunnistuse saanud SA Keskkonnaõiguse Keskus töötaja Pille Priksi sõnul  on rohelist suunda jälgitud algusest peale, kuid süsteemsemalt hakati sellega tegelema eelmisel aastal.Ökoloogiline jalajälg korvatakse metsaistutusega

Priksi sõnul töötavad nad tavalises kontoris ning silmaga nähtavat erinevust ei ole, rohkem on neil ehk vaid rohelisi taimi kui mõnes teises kontoris. Keskuses mõõdetakse oma ökoloogilist jalajälge, arvestust peetakse näiteks lähetuste transpordist ja energia- ning paberitarbimisest tekkiva mõju üle. Eesmärgiks on võetud korvata iga-aastane ökoloogiline jalajälg vabatahtliku metsaistutuse aktsiooniga.