Roheline kontor säästab kulusid ja hoiab loodust

Artikkel

- Uudised
- 31. mai 2015 kell 9:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Roheline kontor säästab kulusid ja hoiab loodust
Statistikaameti kontoris on valgustus automaatne, reguleerides end inimese kohaloleku ja loomuliku valguse tugevuse järgi.Foto: Tanel Teemusk
Kontori rohelisemaks muutmine ei pea tähendama suuri investeeringuid, pigem tähendab see kollektiivse mõtlemise ja harjumuste muutmist.
Alustada saab ka väikestest asjadest, pidades silmas keskkonnahoiu põhimõtteid ning töötajate heaolu.
Aasta rohelise kontori tunnistuse pälvinud statistikaameti eesmärk oli muuta büroomaja keskkonnahoiu põhimõtete vääriliseks ning panna töötajaid mõtlema säästvale eluviisile nii tööl kui ka kodus.
Statistikaameti rohelise kontori projekti eestvedaja, üldosakonna juhataja asetäitja Taimi Sauli sõnul on loodustsäästva ehk rohelise kontori eesmärk organisatsiooni keskkonnamõju pidev jälgimine ja vähendamine. “Sellega kaasneb kulude kokkuhoid, loodusressursside säästev kasutamine ja töökeskkonna tervislikumaks muutumine,” selgitas ta.Sauli sõnul peeti hoone keskkonnamõju jälgimist ja vähendamist silmas juba kontori projekteerimisel. “Hoone külgedel on kasutatud ilmakaarele sobivaid päikesekaitseelemente,” märkis ta. Lõunapoolsel küljel on akendel suure päikesekaitseteguriga klaasid.
Ruumide valgustus on automaatne, reguleerides end inimese kohaloleku ja loomuliku valguse tugevuse järgi. “Valguse juhtimine bürooruumides tegelikku valgustugevuse vajadust arvestades ei ole veel laialt levinud, kuna süsteemi väljaehitamine on suhteliselt kulukas,” tõdes Saul. “Võrreldes tavapärase valgussüsteemiga aitab automaatne süsteem kokku hoida ligi 20% energiat.”
Saul lisas, et kõikides ruumides on andurid temperatuuri ja nõupidamisruumides süsihappegaasi mõõtmiseks, mis reguleerivad kütte, ventilatsiooni ja jahutusseadmete tööd. “Büroohoones kasutatakse automaatikasüsteemide kauglugemist ja -kontrolli, mis teeb hoone haldamise ja häirete jälgimise ning analüüsimise märksa operatiivsemaks ja kulutõhusamaks,” kinnitas Saul.
Väikeste asjadega säästlikumaks
Katrin Ventsel, Arhitektuuribüroo Pluss juhatuse esimees
Tegime töötajate hulgas keskkonnaalase küsitluse, mille põhjal koostasime rohelise kontori tegevuskava, milles pidasime oluliseks prügi sorteerimist köögis ja vanapaberi taaskasutust, osaliselt koristusvahendite väljavahetamist ning keskkonnajuhtimise tulemuslikkuse mõõtmist. Lisaks võtsime kasutusele digiarhiivi, mis vähendab printimiskulusid ja teeb töö tegemise mugavamaks. Samuti tegime kontoris ökoauditi – kaardistasime energiatarbimise, paberikasutuse, veekasutuse, jäätmete tekke, töökeskkonna ja riskid.
Ei ole täheldanud, et kulud oleksid suurenenud, pigem vastupidi. Arhitektuuribüroo üheks suuremaks kuluks on paberikasutus. Selle vähendamiseks oleme loonud digiarhiivi ja organiseerisime paberi taaskasutuse.
Rakendame säästvat liikumiskorraldust – hajutades arhitektide tööpäeva alguse ja lõpu aegu, on võimalik vältida tipptunni ummikuid. Töötajatele on loodud kõik võimalused tööl käia jalgrattaga.Oleme väga väikeste asjade abil saanud muuta oma tegevust säästlikumaks, lisaks rõõmustada lapsi, kes saadetud paberitele pilte saavad joonistada.
Ruumide suurus on muudetav
Hoones on kaks lifti, mis toodavad pidurdusjõust elektrit, mis suunatakse tagasi maja elektrivõrku. “Liftides kasutatakse LED-lampe, kui lifti ei kasutata, lülitub kabiini valgustus välja,” rääkis Saul. Liftiuksed on eelavanemisega, mis tähendab seda, et uksed hakkavad avanema enne peatumist. Tänu sellele liigub lift korruste vahel kiiremini ja ooteaeg on lühem. Lisaks on hoone idapoolses tiivas kasutatud moodulvaheseinu, mis võimaldavad ruumide suurust paindlikult muuta, vajadusel seinu eemaldada või teise kohta paigaldada. Hoone sisustamisel on kasutatud Eesti disainerite loomingut ja Eestis toodetud mööblit, hoone parklas on elektriautode laadimiskohad.
Säästva Eesti Instituudi (SEI Tallinn) programmijuhi Harri Moora sõnul on tegu keskkonna seisukohalt väga harukordse näitega, seda eriti avalikus sektoris. “Kontorihoone tehnilised lahendused, aga ka inimeste kaasamine keskkonnategevusse ei ole ainult Eesti mõistes kõrgem tase, vaid kindlasti võiks neid heaks eeskujuks tuua ka lausa Euroopa tasemel.”
Statistikaametil on kaks kaugtöökontorit Tartus ja Viljandis ning koosolekute pidamiseks oli varem vaja sõita Tallinna. “Videokonverentsiseadmete kasutuselevõtuga kadus see vajadus, kuna koosolekuid peetakse nüüd videopildi vahendusel,” märkis Saul. “Samuti investeerisime paberivaba kontori põhimõtete rakendamiseks ja kaasaegsete IT-võimaluste kasutamiseks siseinfo levitamise elektroonilistesse vahenditesse –korruste puhkenurkades on seinal ekraan, mille vahendusel saavad töötajad siseuudistest ülevaate,” rääkis ta. Sauli sõnul vähendatakse paberikasutust, propageerides paberivaba dokumendiringlust ning digiallkirja kasutamist.
Rohelise kontori tunnistuse saanud SA Keskkonnaõiguse Keskus töötaja Pille Priksi sõnul on rohelist suunda jälgitud algusest peale, kuid süsteemsemalt hakati sellega tegelema eelmisel aastal.Ökoloogiline jalajälg korvatakse metsaistutusega
Priksi sõnul töötavad nad tavalises kontoris ning silmaga nähtavat erinevust ei ole, rohkem on neil ehk vaid rohelisi taimi kui mõnes teises kontoris. Keskuses mõõdetakse oma ökoloogilist jalajälge, arvestust peetakse näiteks lähetuste transpordist ja energia- ning paberitarbimisest tekkiva mõju üle. Eesmärgiks on võetud korvata iga-aastane ökoloogiline jalajälg vabatahtliku metsaistutuse aktsiooniga.
Kontori rohelisemaks muutmine ei nõua suuri investeeringuid, pigem on see kollektiivse mõtlemise ja harjumuste muutmise küsimus. “Oluline on juhtkonna ja kogu tiimi toetus ning hea tahe anda oma panus keskkonnahoidu,” märkis Priks. “Positiivne mõju kuludele avaldub kiirelt.” Suuremad investeeringud tasuvad aga ära alles aastatega.
Põhimõtete juurutamisel saadi nõu ja abi SEI Tallinna inimestelt. “Nemad viisid läbi koolituse, milles osalesime. Nad on välja andnud “Rohelise kontori käsiraamatu”, mille toel saab põhimõtteid rakendama hakata,” lisas Priks.Priksi sõnul on kergem olla säästlik kontorihoones, mis juba arendaja-omaniku poolt renoveeritud või ehitatudki säästlikke kriteeriume silmas pidades. “Kuigi see muutub paremaks, on veel raske leida kontoriruumide rendipinda täiesti “rohelistesse” hoonetesse,” tõdes ta.
Aasta parima rohelise kontori tiitli pälvis statistikaamet
Rohelise kontori tunnistuse said Kuressaare linnavalitsus, raamatupidamisfirma Rödl & Partner, Keskkonnaõiguse Keskus, Arhitektuuribüroo Pluss, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Lasnamäe linnaosavalitsus ja Balti Keskkonnafoorum.
Euroopa rohelise kontori süsteemi tunnistused antakse keskkonnateadlikele organisatsioonidele, kes on oma kontoris sisse viinud kokkulepitud keskkonnahoiu põhimõtted.Näited statistikaameti keskkonnasõbralikkusest:
Hoone külgedel on kasutatud ilmakaarele sobivaid päikesekaitseelemente -lõunapoolsel küljel on akendel suure päikesekaitseteguriga klaasid, mis lasevad päikese soojusenergiat läbi vähem kui teised aknad, läänepoolsetele külgedele on paigaldatud vertikaalsed varjud, mis kaitsevad ruume otsese päikesekiirguse eest.Maja nutikad liftid toodavad pidurdusjõust elektrit.
Kõige suuremaks kuluks elluviimiseks kuluv aeg
OÜ Rödl & Partner juhatuse liikme Heidi Grenmani sõnul on rohelisus nende ettevõttes heaks jätkuks kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamisele.“Kui tekkis võimalus osaleda SEI Tallinna korraldatud ja KIKi finantseeritud rohelise kontori koolituse projektis, võtsime n-ö härjal sarvist,” rääkis ta. “Projekti raames kaardistasime ettevõtte keskkonnaaspektid ja määrasime mõõdikud, mida jälgime, koostasime ka tegevuskava, mida mööda siis järgnevad aastad liigume.”
Tunnistuse saamine on tema sõnul toredaks tunnustuseks ettevõtetele, kes hoolivad keskkonnast. “Meie väärtusteks on hoolimine klientidest, töötajatest ja ühiskonnast laiemalt, nende printsiipidega haakub ka roheline mõtteviis,” kinnitas Grenman. “Inspiratsiooni rohelise kontori põhimõtteid oma ettevõttes arendada oleme saanud koostööst SEI Tallinnaga, kuid eks noote on tulnud ka mujalt – partneritelt, töötajatelt jt.”
Rääkides investeeringutest ja kulutustest, mainis Grenman, et peamine investeering on projekti vedavate inimeste aeg. “Muud kulud, nagu teadlik ökomärgisega toodete kasutamine, keskkonnasäästlike hangete eelistamine jms, ei ole tavakuludega võrreldes suuremad,” ütles ta. “Nii et üldistades saab öelda, et peamine kulu on eestvedajate aeg ja tegevuskava elluviimiseks kulunud inimeste ressurss.” Keskkonnahoidlike teguviiside kasu ei saa tema sõnul mõõta lühiajaliselt ning seega on muutuse mõju rahalises väärtuses raske hinnata.
“Kõige lihtsam ja kõigile arusaadav mõõdik on ilmselt paberikulu või CO2-kulu ettevõtte transpordikorralduses, mida saab teadlikkuse tõstmisega vähendada,” märkis Grenman. Ta lisas, et rohelise kontori koolitusprojekti käigus jagatud info kohaselt on üks suuremaid rohelise kontori põhimõtete rakendamise takistusi see, et ärihoones ei ole võimalik saada ressursside kasutuse infot või pole seda võimalik saada piisava detailsusega. “Näiteks kui kuu kommunaalkulud on arvetel summeeritult kajastatud, siis tuleb leidlikkus appi võtta.”
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- STATISTIKAAMET
Hetkel kuum