• Jaga lugu:

    Sõõrumaa: uhke on ehitada Tallinna

    Urmas SõõrumaaFoto: Raul Mee

    Urmas Sõõrumaa tõdeb, et on täna pigem kinnisvara- kui turvaärimees. Oma tegemistele ei pea ta reklaami tegema, sest veel valmimata kortereid ostetakse temalt lausa nelja- ja kuuekaupa.

    Rotermanni Elevaatorihoone eksisteerib aastast 1900 ja on ükssuurimaid paekivi ehitisi Tallinna kesklinnas. Ühtlasi määrab selle hoonekõrgus ka kõikide teiste rajatavate hoonete kõrguse Viru Hotellist kuni sadamani.

    Käsiteldav hoone on Eesti 20. sajandi alguse tööstusarhitektuuri väärtuslik esindaja, mille laadseid Eestis säilinud rohkem ei ole. Oluline on hoone ka Eesti ja Tallinna linna majandus- ja kultuuriajalooliselt seisukohalt: hoone on seotud 20. sajandi alguses Eestimaa kubermangu tõusuga vilja eksportijaks number üks.

    US Invest investeeris Rotermanni Elevaatorihoonesse 30 miljonit eurot. Elavaatorhoones 4500 ruutmeetrit äri- ja büroopinda.

    Lisaks valmib viiekorruseline äri- ja büroohoone „Katlamaja“ ning neljakorruseline hoone „Jõujaam“ ning Rotermanni 18 arendus, mis hõlmab kahte eraldi kuuekorruselt hoonet, kus on 1200 ruutmeetrit büroopinda ning 48 korterit.

    Neljapäeval peeti sarikapidu ajaloolises Rotermanni Elevaatorihoones, mis on 110 meetrit pikk, 10 meetrit lai ja 24 meetrit kõrge. "Sellist omapärase välimusega 20. sajandi tööstusarhitektuuri esindajat Eestis rohkem säilinud ei ole. Hoone on ka märgilise tähtsusega, sest selle kõrgema tipu järgi on pandud paika teiste rajatavate hoonete kõrguspiirang Viru väljakust kuni sadamani," märkis Sõõrumaa. 
    Sõõrumaa nentis, et tal on omanikuna uhke tunne korrastada Tallinna uut linnaosa, mis jääb turistide liikumise tuiksoonele ja mis oli seni visuaalselt nukker ja lagunenud seinte ja katuste tõttu lausa ohtlik.
    Uuenevasse Rotermanni kvartalisse kerkib kahe aasta jooksul ligemale 30 000 ruutmeetrit lisapinda ja kogu etapi investeering on 30 miljonit eurot.
    Järgneb intervjuu Urmas Sõõrumaaga.
    Mitu hoonet siia nüüd tuleb?
    Selle etapiga rajatakse siia neli hoonet ja kaks maa-alust parklakorrust. Ümber korstna tuleb üks hoone, mis on U-kujuline - U nagu Urmas, elevaatorihoone ja kaks hoonet Ahtri tänava äärde. Seejärel renoveerime 2018. aastaks nn Leivavabriku, mis on ühtlasi üheks väravaks Rotermanni kvartalisse.

    Rotermanni kvartali ehitusajalugu

    1829. aastal omandas esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann.

    1830 ehitati esimesed tööstus- ja abihooned. 19. sajandi II poolel kujunes krundile terve vabrikute kompleks – puidutehas, tärklise- ja piiritusepuhastusvabrikud, jahutööstus, leivavabrik, külmhoone.

    1865. aastal võttis Christian Barthold Rotermann äritegevuse isalt üle, jätkates tegevust toiduainete- ja puidutööstusega.

    1870. aastatest kuni sajandi lõpuni käis kvartalis pidev ehitus ning kerkisid uued tööstushooned.

    1904. aastal alustas AS Rotermanni Tehased 1900. aastal valminud viljaelevaatori külgeehitust. Uus viljaelevaator oli varasemaga võrreldes üldgabariitides suurendatud, hoone põhiplaani laius jäi aga samaks.

    1930. aastal ehitati viljaelevaator põhjalikult ümber.

    AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1940. aastal ning 1945. aastal tehas natsionaliseeriti. Nõukogude ajal oli hoone mõnda aega kasutusel seoses teraviljaga.

    1990. aastast alates hääbus kompleksis tööstuslik tootmine.

    2006. aastal algasid kvartalis renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustööd, mille tulemusena on tänaseks renoveeritud enamik ajaloolisi hooneid ning ehitatud uusi.

    Allikas: muinas.ee

    Olete öelnud, et Rotermanni kvartalis jätkub tööd aastakümneteks, aga kui kõik saab valmis, siis vaba ruumi enam ei ole?Rotermanni kvartali osa on märksa suurem kui see, mida mina siia ehitan. Mere puiestee poole jäävad korrastamata kohad ja ka postimaja on täna poolik ehitus, kus on kasutusel lihtsalt betoonkarkass, aga mis planeeringu järgi peaks võimaldama 24 meetri kõrgust kaasaegset ehitist.
    Siia tulevad ka korterimajad. Üks korterimaja on juba enne ehitama hakkamist väljamüüdud. Kes kortereid ostab?Kortereid ostavad eestlased ja üllatavalt palju on ka välismaalasi. Nad ei osta ühekaupa - on neid, kes ostavad nelja-kuue korteri kaupa. Tundub, et neil on nn pikemat raha käes. Nad saavad aru, et korterite arv Rotermannis on piiratud ja eksklusiivsus mängib ka oma rolli.
    Täna olete siis rohkem kinnisvaraärimees?Jah, mahtude poolest see kipub nii olema. Aga vana arm ei roosteta...
    Kuidas on teil turvaäris läinud? Alati tahaks, et läheks paremini. Meie turg on nii väike. Oma suure konkurendi G4Siga, mis on mu enda rajatud tubli ettevõte, võistelda ei ole lihtne. Põhjamaade kogemus ütleb, et edukas olemiseks tuleb varem või hiljem konsolideeruda, et nii suur maht ühe ettevõtte kätte ei saaks. Nüüd üritame oma 15-20% turuosaga konkurentsi pakkuda ja samas ka efektiivsed olla. G4S on tubli ettevõte, kuid ilma meieta oleks turvaturg liiga kreenis.
    Palju turuosa olete turvaäris kaotanud?Meie turuosa on jäänud muutumatuks. Kui keegi räägib, et me oleme pankrotis või et meil on asjad halvasti, siis tegelikult see nii ei ole. Loomulikult oleks suurem turuosa veel parem. Aga iga asi omal ajal.
    Olete tänavu kaotanud turvasektoris suuri riigihankeid: Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam.Kõik hanked, mida on viimase aasta jooksul korraldatud, on 30-40% kallinenud: näiteks Narva Elektrijaamad, Tallinna Sadam jne. Nad on läinud kallimaks eelkõige miinimumpalga ja tööjõukulu kasvu pärast. Tallinna Lennujaama esmakordne hange aga läks vastupidi 10% odavamaks. See tähendab seda, et lennujaamal on viimased viis aastat olnud vähemalt 500 000 eurot aastas õhku sees. Tänu meie ponnistustele annavad järgmised viis aastat lennujaamale 3,5 miljonit eurot vaba raha, kuigi lennujaam oma hanketingimuste järgi tahtis seda nii väga ära kulutada. Ma loodan, et mõni nõukogu või juhatuse liige saab aru ja tunneb ka vastutust, et viimase ilma konkursita tehtud hankega sai lennujaam 3,5 miljonit eurot külma.

    Rotermanni kvartalisse on kerkimas ka kaks kuuekorruselist korterelamut. Peaaegu kõik korterid on juba enne ehituse algust maha müüdud või broneeringu all.U.S. Real Estate Managementi elamispindade müügijuhi Kristel Klimovi sõnul on pooled ostjad kohalikud ning pooled Eestis elavad välismaalased. "Ostjateks on ka noored pered, kes tulevad maalt linna elama ja kelle jaoks on oluline, et kõik on käe-jala juures," kommenteeris Klimov. Palju ostetakse kortereid ka investeeringuks või külaliskorteriks.Korterite ruutmeetrihinnad on 3000 kuni 5300 eurot. "Korterite müük ei ole meie nn tuluallikas, tulu teenime siiski äri- ja büroopindade üüri pealt," selgitas Klimov. "Suurt reklaami me ei tee, kuna huvilisi on väga palju - ja need on Rotermann City'sse valmivad viimased korterid."

    Ukraina turul täna veel tegutsete?Ukrainas tegutseme, vaikselt areneme. Selle suure turu mahuga võrreldes oleme me seal väiksed, kuigi ettevõttes töötab 1500 inimest. Ma olen alati mõelnud, et kui näed mujal maailmas inimest töötamas koristaja või kärulükkajana, siis reeglina on nad tõmmuma nahavärviga inimesed, neid on terves maailmas, ka Moskvas ja Peterburis. Mina mõtlen, et miks neid Kiievis ei ole. Tuleb välja, et Ukraina enda tööjõudu alandatakse nii palju. Kui turvamehe töötund maksab Eestis ja Venemaal vähemalt 6 eurot tunnis, Euroopas üle 20 eurot tunnis, siis Ukrainas makstakse alla euro tunnist. Minu koristaja Peterburis teenib kolm korda rohkem kui turvamees Kiievis.
    Mida arvate pagulaste sissetoomisest ja kas võtaksite neid tööle enda juurde?Ma võin neid tööle võtta, aga mul on äärmiselt hale vaadata, kuidas inimesed arutavad seda teemat. Keegi viskab probleemi õhku ja siis läheb lahti. Loomulikult neid tuleb aidata, aga sellisel kujul, et jagame neid kvootide alusel mööda küla laiali, lõikame inimeste juured ära, see on äärmiselt tobe. Nii ei tohi teha, nii me loome ainult uusi konfliktikoldeid. Oleks aeg õppida teiste vigadest. Neid tuleb aidata eesmärgiga lasta neil kodumaale tagasi pöörduda, isegi kui selleks läheb kaks põlvkonda aega. 
    Olete 1,5 aasta jooksul annetanud Reformierakonnale 250 000 eurot, mis on päris palju...Nii palju?
    Jah. Miks Reformierakonnale? 250 000 euro eest saaks Rotermanni kvartalisse......väga hea 2-toalise korteri.
    Usute Reformierakonda?Inimene ikka usub. Reformierakonnaga on nagu armastusega, et 90% inimestest usub sellesse, aga ei ole seda samas kunagi kogenud. Ma ka usun, et asjad lähevad paremaks. Reformierakonnal on minu jaoks selge kuvand, ta on ettevõtlikku inimest esindav erakond. Kes ei tahaks olla ettevõtlik? Kõik tahaksid olla. Paljudel ei tule välja, ja ka neil ei tule, aga mis siin teha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.