Urmo Andressoo • 21. juuli 2015 kell 4:15

Rootslase edukas pesuäri Lasnamäel

Peter-Carl Yngve af Burén  Foto: Andres Haabu

Vanemad eestlased vahel mõtlevad, et Eesti on jumala loodud paradiis maa peal ning et eestlased on teistest paremad - alguses oli see natuke häiriv, tunnistab rootslasest pesuärimees, kes on kolinud oma ettevõtte Rootsist Eestisse, Lasnamäele.

Oma esimeses põhjalikus intervjuus eesti meediale avaldab pea veerandsada aastat Eestis äri teinud edukas Rootsi ettevõtja Peter-Carl Yngve af Burén mõtteid Eesti, ettevõtluse ja Kreeka ning lugusid oma aadlijuurte kohta.

No-no-no, it’s alright. I will come down and see where you are ("Ei-ei-ei, pole hullu. Ma tulen alla ja vaatan, kus te olete),“ kõlab telefonist energiline ja sõbralik hääl, kui teatan, et oleme intervjuule kokkulepitust paarkümmend minutit varem kohale jõudnud. Peagi väljubki naiste aluspesu müüva Miss Mary of Swedeni Lasnamäe äärel asuvast peakontorist pikk heledapäine mees ja ulatab laia naeratuse saatel tervituskäe. Buréni sõbralikkus ei ole fassaad ajakirjanike jaoks, taban end majatuuri jooksul mõtlemast, nähes, kui harjumuspäraselt nad ühe töötajaga üksteist aasivad. Taoline vaba meeleolu saadabki tervet meie kohtumist.

Kuidas teised inimesed Teid iseloomustavad ning milliseks inimeseks Teie ise end peate?

Seda on alati keeruline öelda. Ma arvan, et nad peavad mind rahutuks. Ma tahan alati olla pidevas liikumises, uute seikluste ja väljakutsete suunas. Näiteks kui ma lähen kuhugi, kus ma enne käinud ei ole, on mul väga raske passida ühe koha peal. Üritan võimalikult kiiresti kõik ära näha, mis vaatamist väärt on. Siiski olen ma vanusega rahulikumaks muutunud (naerab).

Mis teile Eesti juures enim meeldib?

Enim meeldivad mulle siin inimesed. Te olete väga sõbralikud, väga ausad ning ei karda rasket tööd. Minu arust olete te väga sarnased rootslastele, õigemini sellele, millised rootslased kunagi olid (naerab). Meie ettevõtte suurim turg on Saksamaa ning sakslased on samuti meiega (eestlaste ja rootslastega – toim) väga sarnased. Ma usun, et ühiste sarnasuste pärast on mul kerge mõista nii eestlasi kui ka sakslasi. Igatahes mulle meeldib siin äri ajada.

Peter af Burén

Sündinud Stockholmis, 1958.

Kasvas üles Göteborgis, kus astus ka ülikooli, kus õppis majandust ja juurat.

Abielus, kolm täiskasvanud last.

Hobiks purjetamine.

Kuid kas on midagi, mis Teile Eesti juures ei meeldi?

Mõned asjad on, kuid ka need on paranemas. Vanemad eestlased vahel mõtlevad, et Eesti on jumala loodud paradiis maa peal ning et eestlased on kõigist teistest paremad. Alguses oli see natuke häiriv, kuid samal ajal ma mõistsin, miks see nii on. Mina olen rootslane ning me pole 200 aastat sõjas olnud. Seega ei saagi olla rahvusliku uhkuse rõhutamine minu jaoks niivõrd olulisel kohal, kui Nõukogude okupatsiooni käes kannatanud eestlastel.

Te olete aastaid edukalt äri ajanud. Mis on teie Teie edu saladus?

Olen saavutanud edu, kuid olen pidanud taluma ka suuri altminekuid. Õnneks on edu olnud rohkem. Samuti pole ma üleliia tark, tean igast asjast natuke. Minu suurimaks eeliseks oli valmidus suuri riske võtta. Ma ei ole midagi kartnud ning alustasin igal pool sinisilmselt. Seda illustreerib minu arust ka see, et ma tulin siia (Eestisse – toim) 1991. aastal. Väga paljud siia tulla ei tahtnud, kuid ma ütlesin, et uurime välja ja vaatame, mis siin teha annab. Väga tänulik olen ka Mai Parrasele, AS Linette'i juhatajale, keda pean vastutavaks meie edu eest Eestis.

Millised juhtimisoskusi või põhimõtteid Te igapäevaelus rakendate?

Hindan kolme põhimõtet. Mina neid välja ei mõelnud, vaid võtsin üle ühelt kliendilt. Need on järgmised: 1. Klient on kuningas. 2. Hoia asju lihtsana, nii lihtsana kui võimalik, ei midagi edevat või keerulist. 3. ja ilmselt kõige tähtsam on olla üksteise vastu kena. Sinna alla käivad kõik: kolleegid, kliendid, tarnijad jne. Kui järgida neid kolme reeglit, siis ma leian, et it just works (kõik lihtsalt toimib – toim).

Milliseid iseloomuomadusi Te alluvates hindate?

Ausus, seda selle sõna igas mõttes. Et inimesed ütlevad välja, mis nad mõtlevad ning ei paindu ega muuda arvamust, kui boss on juures. Hindan kõrgelt ka avatust ja loovust, kuid ausus on kindlasti kõige olulisem.

Mis inspireeris Teid naiste pesu müüma hakkama?

Puhas kokkusattumus. Kui lõpetasin ülikooli, läksin tööle suurde audiitorifirmasse. Mõtlesin, et seal alustades saan minna paari-kolmekümnesse erinevasse ettevõttesse ning välja uurida, mis valdkond tundub kõige huvitavam. Seejärel läksin tööle ühte Göteborgis asuvasse kinnisvaraettevõttesse, kus töötasin paar aastat ning siis asustasin kolme sõbraga ise kinnisvaraarenduse firma. Pesuärisse sattusin nii, et tahtsime osta kinnisvara, millel tegutses pesuettevõte. Me ei olnud aluspesusärist huvitatud, lihtsalt tahtsime kinnisvara, kuid me ei saanud ettevõtet kinnisvara küljest eraldada, kuna vastasel juhul oleks kinnisvara müüja pidanud maksma suuri makse. Meil aga läks kinnisvaraäris väga hästi ning asi kulmineerus sellega, et samm-sammult ostsime ka kinnisvaral asuva pesufirma ära. Otsustasime, et küll me aja möödudes välja mõtleme, mis sellega teha. Kinnisvaraäri köitis mind küll väga, ostsime ja ehitasime kõvasti, kuid siis jõudis kohale 90ndate keskpaiga majanduskriis ja ainus mida teha sai, oli üürnikele arveid välja saata. See oli minu jaoks meeletult igav ning mida aeg edasi, seda rohkem ma pesuärist huvituma hakkasin, kuni lõpuks ainult sellega tegelesingi.

Kas Te olete tegutsenud ka teistes valdkondades peale kinnisvara ja pesuäri?

Mul oli veel väike arvutifirma, elektroonilist nipet-näpet (osutab laual olevale GPS-signaali edastavale võtmehoidjale) müüv ettevõte ja paar restorani, millel läks kehvasti. Ehk midagi veel, kuid selle olen unustanud.

Kas pesuäri on Teie kasumlikem ettevõtmine?

Jah, kuid ka kinnisvaraäri oli algul väga-väga edukas. Me ei oleks saanud seda pesuettevõtet osta, kui poleks alguses niivõrd edukad olnud. Kuid peale kinnisvaraga lõpetamist on pesuäri kindlasti edukaim.

Mida te muudaksite võimaluse korral Eesti maksusüsteemis?

Näen, et Eesti maksupoliitika kujundajad on võtmas õppust enda Rootsi ja Soome kolleegidelt. Tegu on täiesti vale suunaga. Rootsis ja Soomes on ettevõtjaid jahitud juba nii kaua, et ettevõtlus on kadumas ning inimesed nagu mina lahkuvad, kuna see lihtsalt pole enam seda väärt. Arvan, et Eesti peaks kindlasti säilitama mitteastmelise tulumaksu ja loobuma ettevõtjate kiusamisest. Kuna me loome töökohti ning võtame tihti palju suuremaid riske, kui tavainimesed, peaks eduka riskiga kaasnema ka mingisugunegi auhind. Eestil on ettevõtluse seisukohalt väga palju häid omadusi, näiteks kõrgelt arenenud ja modernne IT-sektor, tasemel, lihtne ja hea hinna-kvaliteedi suhtega raamatupidamine ning audiitorteenused. Kõik, mida üks ettevõte vajab, on olemas. Peate seda rohkem rahvusvahelisel areenil teadvustama. Enam ei ole oluline, kus sa elad. Kuni mul on sülearvuti ja telefon, saan enda ettevõtet juhtida kas või paadilt. Seega peaks Eesti looma ettevõtluse arendamiseks soodsa pinnase ja tegema siin firma loomise kergemaks. Mu asepresident, Marek (Kiisa – toim), on väga mures, et haritud inimesed lahkuvad Eestist. Neil peab laskma lahkuda, kuid neile peab ka andma võimaluse jätta üks jalg maha. Tehke see neile lihtsaks.

Te kolisite enda ettevõtte Miss Mary of Swedeni peakontori Eestisse. Mis põhjused selle otsuse taga peitusid?

See toimus aeglaselt, sammhaaval. Alustasime sellest, et tõime tootmise Portugalist ja Rootsist siia. Siis leidsin, et kuna me toodame kõike siin ja meie eesmärk on võimalikult kiiresti toode kliendini viia, ei ole mõtet tooteid veokiga Rootsi lattu saata. Seejärel tõime ladustamise siia. Peale seda aga ei tundunud tark hoida peakontorit Rootsis – klientide küsimustele vastamine võttis liialt aega. Eestis saavad meie daamid (Burén kutsub kõiki enda naissoost töötajaid ning ka kliente just nii – toim) minna ja kiiresti korrus allpool mõne toote kohta küsida ja vastusega kiirelt kliendi juurde naasta. Tõime peakontori siia, peatselt järgnes ka raamatupidamine. Kogu saaga lõpuks istusin ma üksinda Rootsis ja mõtlesin, et miks mina ainsana siin peaksin olema, tulin ka järgi.

Siiski Te jätsite enda müügi- ja disainiosakonna Rootsi.

Jah, jätsime. Tegelikult on selle ainuke põhjus, et daame, kes meie tooteid konstrueerivad ja loovad, on väga raske leida. Tegu on haruldase tõuga. Eestis lihtsalt pole kohta, kus seda õpetatakse.

Peter af Buréni pikaaegne äripartner Marek Kiisa:Peter on väga erudeeritud härrasmees. Tal on lai silmaring ning tugev finantsharidus. Tema puhul on tegemist ka n-ö uue eestlasega ehk e-residendiga, kes käib uhkusega ringi, ID-kaart taskus. Samuti on ta Eestisse sisse kirjutatud ja enamjaolt ka elab siin, kui ta parasjagu pole nomaadi kombel maailmas rändamas. Meie tutvus ulatub 2000. aastate algusesse, kui tõime Miss Mary of Swedeni logistikakeskuse koos Eestisse. Sellest ajast alates ongi meie koostöö sujunud ning tänasel päeval abistan teda juhtimisotsuste ning -strateegiate väljatöötamisel. Ta ei karda ka õigel ajal nalja visata. Peteri puhul on mind alati naerma ajanud see, kui tema, lugupeetud härrasmees, hakkab vestluse käigus kirjeldama rinnahoidjaid ning teeb kätega juurde illustreerivaid liigutusi. Kuid eks see ongi pesuäri omapära.

Kas Teil on tulevikus veel plaane Eestisse investeerida?

Võimalik. Mu asepresident Marek on väga huvitatud väikeettevõtetesse ja idufirmadesse investeerimisest. Olen talle öelnud, et olen samuti nõus investeerima, kuid juhul, kui saan aru, mida nad täpselt teevad. See on minu jaoks väga tähtis. Ta (Marek Kiisa – toim) teeb tööd projektidega, millest ka see ettevõte saaks kasu lõigata. Kui mulle kinnitatakse, et sellest oleks kasu, olen ma valmis investeerima. Mis puutub investeerimisse üldiselt, siis ma olen minevikus investeerinud Eestisse küll, kinnisvarasse ja mujalegi. Kuid nagu mu abikaasa ütleb, on meil juba peaaegu kõik munad ühes korvis (Eestis – toim) ning peaksime ikkagi hoidma üks või kaks igaks juhuks korvist väljas.

Seega tänase seisuga konkreetseid plaane Teil Eestisse investeerida ei ole?

Konkreetseid mitte. Teate, meie ettevõte (Miss Mary of Sweden – toim) on hetkel väga huvitavas olukorras – me oleme kõvasti laienenud ning suurendame müüki ning oleme saavutanud sellega edu. Kui mul oleks hetkel miljon eurot, siis ma investeeriks selle Miss Mary of Swedenisse, kuna meil on tõesti hetkel hästi minemas.

Olen kuulnud, et rootslased eelistavad osta rohkem internetikaubamajadest, aga et sakslased eelistavad paberajakirja. Kas muidu kultuuriliselt nii sarnastes riikides on suured vahed inimeste ostuharjumustel?

Jah, kuid ma näen seda pigem nii, et suurtes riikides nagu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia kulub trendide või harjumuste muutumiseks hulga kauem aega. Kui väikses riigis on kõigil viie aastaga nutitelefon, siis suurtes riikides võtab see vähemalt kaks korda rohkem aega. Kuigi Saksamaalt on meil rohkem online-kliente kui Rootsist, on Saksa turu eelistused tervikuna palju konservatiivsemad. Skandinaavias elavad vanemad daamid on palju netialtimad kui nende saksa eakaaslased. See lihtsalt võtab aega. Suurbritannias oleme olnud küll juba pikka aega, kuid me pole seal midagi erilist ette võtnud. Nüüd hakkasime seal kasutama sama müügistrateegiat nagu oleme kasutanud Skandinaavia maades, ja oleme nelja kuuga ületanud sealse käibemaksu limiidi, milleks on 100 000 naela. Müügid suurtes riikides lähevad väga hästi.

Vahetame natuke teemat. Kas viimasel ajal Kreekas aset leidnud sündmused on kuidagi ka Teid või Teie ettevõtteid mõjutanud?

Ei, kuid meie äri ei mõjutanud ka Lehman Brothersi pankrot. Samas, 3-4 kuud hiljem mõjutas meid väga Lehman Brothersi pankrotistumine (naerab). Kui nad Kreekal n-ö juhtme seinast välja tõmbavad, siis kes teab? Kui näiteks meie Saksa daamid tunnevad hirmu, et nad ei tea mis eurost saab, lõpetavad nad kohe ostmise, ja see mõjutab mind juba kõvasti.

Kuidas Teie arvates Kreeka finantshädad lõpu leiavad?

Ma tunnen Kreekat mõningal määral. Olen seal purjetamas käinud. Kui ma ütlen, et eestlased on väga ausad ja töökad, siis minu kogemus kreeklastega ütleb, et nad on väga sarmikad ning sõbralikud, kuid töö tegemine pole nende tugevaim külg (naerab). Ma leian, et nad on Euroopat kõvasti petnud ning on endiselt petmas. Me võime jätkata kreeklastele laenu andmist ning see ei mõjutaks Euroopat märkimisväärselt, kuna nende majandus on väga väike, lugesin ühest Saksa ajakirjast, et väiksem kui Müncheni linna oma. Minu pakkumine on, et ühel hetkel ütlevad Euroopa valijad: „Kaua võib!“. See võib hakata juhtuma praegu või kuue kuu pärast või veelgi hiljem. Mina kavatsen töötada kuni 67-aastaseks saamiseni, kuid ma pean maksma kreeklaste eest, kes lähevad pensionile, olles 50 või 52- aastased. Leian, et selles probleem peitubki.

Rootsi keskpank alandas eile (2. juulil – toim) suure üllatusena baasintressi määra miinus 0,35 protsendi tasemele. Mis teie sellest otsusest arvate?

Lisaks juurale on mul ka majandusharidus ning minu isiklik arvamus on, et neil puudub igasugune arusaam sellest, mis nad teevad. Ma arvan, et nad vaatavad majandust läbi eelmise sajandi pilgu, kui majanduse keskmeks olid tehased ja sarnased traditsioonilised ettevõtted. Nad ei mõista tänapäeva majandust ega selle aspekte. Kõigest natuke aega tagasi saatsime me enda klientidele kirju ja fakse ning lihtsad asjad nagu tellimuste saatmine ja vastuvõtmine võtsid meeletult aega. Nüüd aga toimib kõik internetis, mille kiiruse tõttu on meie tellimus- ja teenindusosakonnas poole vähem töötajaid kui enne. Nad küll näevad, et majandus laieneb kiirelt, kuid erinevalt minevikust ei ole meil tänapäeval puudust inimestest ega materjalist. Seda, et inflatsioon võtab majanduse üle võimust ning seda peaks baasintressi määra tõstmisega jahutama, enam ei juhtu. Ma arvan, et nad jätkavad samas vaimus veel mõne aasta, teadmata, mida nad teevad.

Kas vastab tõele, et täheühend „af“ teie nimes viitab aadliseisusele?

Meie suguvõsa pole kunagi olnud aadel selle sõna tüüpilises mõttes. Kunagi kutsus Rootsi kuningas oma aadelkonna mõne kuu tagant kokku, et saada ülevaade sellest, mis ta riigis toimub. Kuna minu eelkäija käis kogunemistel töölisriietes ja ilma parfüümilõhnata, kutsusid teised aadlid teda Sita-Buréniks ega olnud nõus temaga samas ruumis viibima. See osutus aga heaks asjaks, kuna tänu sellele sai ta kuningaga nelja silma all vestelda, mis aitas ta äril kõvasti kasvada.

Kas on midagi, mida Te veel sooviksite meie lugejatele öelda?

Loodan, et me saame jätkata oma äri laiendamisega, kaotamata kasumlikkust. Selleks, et saaksime meie Eesti daamidele luua üha paremaid ja paremaid töötingimusi. Samuti loodan, et Putin püsib seal, kus ta olema peaks.

Hetkel kuum