- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurimad ekspedeerijad kasvasid rohkem kui majandus
DHL Estonia käive langes
Vaatamata 8%lisele müügitulu vähenemisele mullu, suudeti hoida kasumlikkust, nägi DHL Estonia juhatuse liige Mati Kärt asja positiivsest küljest.
Müügitulu oli mullu 48,3 mln eurot ja ärikasum 2,3 mln eurot. „Samas kogu DHL Estonia suutis vaatamata mõningasele käibelangusele hoida kasumlikkust, ja kui vaadata töömahtu, siis saadetiste arv kasvas, kuid tänu transiidile tonnid langesid,“ kommenteeris Kärt majandustulemusi.
Käive vähenes just ekspedeerimise äriüksuses ja selle põhjuseks olid Kärdi sõnul peamiselt 5 tegurit:
Venemaa ja sanktsioonid, tänu millele DHL-i kaudu läbi Eesti toimunud transiit lõppes pea täielikult, kuna kaubagrupid, mida vedasime, olid lääne sanktsioonide all.
Korporatiivse suurkliendi mahtude oluline vähenemine.
Muudatused erinevate veoviiside vahel, kus enne näiteks lennutranspordil olnud kaup liigub nüüd konteineris või mööda raudteed, sama töö, aga käive on väiksem.
Veohindade langus.
Ühe tegevuse suundumine Eestist Lätti.
Mullu oktoobris alustati ka Betooni tänava logistikakeskuse laiendusega.
Turu muutis keeruliseks sanktsioonidest tingituna Venemaa suunalise transiitkaubaveo ärakukkumine ja nõudluse suurenemine kaupade veos Eestist Lääne-Euroopasse, mis omakorda nõudis kiiret ümberorienteerumist ning tekitas tugevat hinnakonkurentsi. Kuigi suurimate ekspedeerijate müügitulud reeglina kasvasid, siis ärituludele avaldas see negatiivset mõju.Suurimatest ainult DSV Transporti ärikasum kasvas mullu 5%, sealjuures müügitulu kasvas 7%. Ärikasum oli 3,4 mln eurot ja müügitulu oli pea 73 mln eurot.
Merevedude mahud suurenesid
„Põhiline kasv tuli merevedude mahtude suurenemisest ja erivedude osakonna suurprojektidest. Eesti tavakaupade turul me 2014. a ei kasvanud,“ ütles DSV Transport juhatuse esimees Jaan Lepp.„2014. aasta oli DSV jaoks stabiilselt edukas. Kuigi protsentuaalsed kasvunumbrid polnud kõige suuremad, siis ise oleme uhked käibe absoluutnumbri kasvu üle 5 mln euro võrra,“ lisas Lepp.Teise suurema ekspedeerija, Schenkeri, müügitulu kasvas mullu pea 13%, jõudes 42 mln euroni. Ärikasum kahanes aga 32%, langedes veidi alla 1 mln euro.
Üks küsimus
Mida ootate tänavuselt aastalt?
DSV Transport juhatuse esimees Jaan Lepp:
Oleme plaaninud analoogseid kasvnumbreid võrreldes eelmisega. Ega see lihtne saa olema. Häid majandusuudiseid on vähe nii Eestis kui ka meie lähiriikides. Eesmärgi saavutamiseks oleme suurendanud selle aasta veebruarist ladude pinda 6000 m2 võrra ja kasvatanud oma alalist treileriparki 60 ühiku võrra.
Ookeani Konteinervedude tegevdirektor Alar Valt:
Oleme natuke eelmisest aastast taga vist. Praegu on vara veel järeldusi teha, kuna see (äri – toim) käib ju tsükliliselt – suveperiood on vaiksem, neljas kvartal on kõige aktiivsem. Ei oska praegu küll veel hinnangut anda. Turu väiksuse tõttu Eesti ei vaja nii palju konteinerikaupu, mis siia sisse tulevad.
DHL Estonia juhatuse liige Mati Kärt:
Saavutada netokäibeks 50 mln eurot. Jätkata investeeringuid IT-rakendustesse. Suunata ekspedeerimise äriüksuse kliendid kasutama online teenuseid. Viia lõpule logistikakeskuse laiendus ja selle efektiivne kasutusele võtmine.
CF&S Estonia tegevjuht Harri Rästas:
Paremat, kui 2014. aastal. Kasvuprognoosi ei kommenteeri.
Schenkeri tegevjuht Janek Saareoks:
Käesolev aasta on palju keerulisem. Reaalne kaubavahetus kahaneb võrreldes eelmise aastaga ja konkurents on väga terav. Seega ei taha isegi prognoosida. Majanduse väljavaated on väga kehvad.
Kõige suuremaks mõjutajaks on siiski kaubavahetuse kasinus idanaabri suunal, mis pärsib otseselt ka veosektorit, Eesti majandust ja laiemalt kogu Euroopa majandust. Nõudlus on väiksem, seega pole ka mida vedada. Teine oluline mõjur on eelmisest tingituna transporditeenuste ülepakkumine turul, hinnasõda.
Kolmas oluline faktor on Ida-Euroopa vedajate parem konkurentsivõime just läbi hinna. Eesti vedajal on väga raske ja läheb veelgi raskemaks, kuna valitsuse maksupoliitika lööb valusalt just Eesti transpordiettevõtteid.
Kliendid vedasid kasvu
Schenkeri tegevjuhi Janek Saareoksa sõnul õnnestus neil kasvada tänu klientidele. „Suutsime oluliselt parandada teenuste hinnakonkurentsivõimet. Täna kahjuks ostetakse ainult hinda. Eks mujal tuli jälle lõivu maksta,“ kommenteeris ta lähemalt. Põhiliselt konteinervedudega tegeleva Ookeani Konteinerveod suutis kasvatada oma tulusid ennekõike tänu nõrgale euro kursile, kuna ettevõte arveldab enamike välispartneritega dollarites. „Kogu see kasv on tänu sellele, et meil on paljud arved USA dollarites ning vahe euro ja dollari vahel vähenes märgatavalt,“ märkis ettevõtte juht Alar Valt.„Kui tähelepanelikult meie majandusaruannet vaadata, siis meie äritulud 2014. a vähenesid võrreldes 2013. aastaga,“ lausus Valt. Põhipõhjus oli tema sõnul üleüldine majanduslangus meie piirkonnas, kuigi vaatamata sellele suudeti säilitada olemasolevat kliendibaasi.
Tasub teada
2,1 % kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aastal võrreldes tunamullusega.
Allikas: statistikaamet
Sanktsioonid Venemaale avaldasid mõju
„2014. a alguses alanud konflikt Ukrainas, millele järgnesid vastastikused sanktsioonid nii lääneriikide kui ka Venemaa poolt, samuti aasta viimastel kuudel märkimisväärselt langenud Venemaa rubla kurss teiste juhtivate valuutade suhtes, mõjutasid Ookeani Konteinervedude majandustegevust, mis väljendus ärikasumi märkimisväärses vähenemises,“ võis Ookeani Konteinervedude mullusest majandusaruandest lugeda. Müügitulu kasvas 6%, jõudes pea 33 mln euroni. Ärikasum vähenes märkimisväärselt, 21%, olles 1,1 mln eurot. CF&S Estonia kontserni tegevjuht Harri Rästas kommenteeris vaid lühidalt ettevõtte kasvu põhjuseid: „Kasvu tõi efektiivsem töö ja motiveeritud inimesed.“ Müügitulu kasvas mullu 3%, moodustades 57,5 mln eurot, ja ärikasum oli 2 mln eurot, vähenedes aastaga 9%. „Puhaskasumi vähenemise tingisid turukonjunktuur, Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide mõju ja laokompleksi töölerakendamisega kaasnenud kulud,“ seisis CF&S Estonia möödunud aasta majandusaruandes. Kontsern suurendas aruande kohaselt oluliselt laopindu nii Tallinnas kui Riias, sealhulgas alustas CF&S Estonia tavalaost, tolliterminalist ja -laost koosneva umbes 13 500 m² suuruse laokompleksi opereerimist Jõelähtme vallas Lool.
DHL Estonia käive langes
Olukorras, kus vaatamata 8%lisele müügitulu vähenemisele suudeti hoida kasumlikkust, nägi DHL Estonia juhatuse liige Mati Kärt asja positiivsest küljest.
Müügitulu oli mullu 48,3 mln eurot ja ärikasum 2,3 mln eurot. „Samas kogu DHL Estonia suutis vaatamata mõningasele käibelangusele hoida kasumlikkust, ja kui vaadata töömahtu, siis saadetiste arv kasvas, kuid tänu transiidile tonnid langesid,“ kommenteeris Kärt majandustulemusi.
Hetkel kuum
Käive vähenes just ekspedeerimise äriüksuses ja selle põhjuseks olid Kärdi sõnul peamiselt 5 tegurit:
Venemaa ja sanktsioonid, tänu millele DHL-i kaudu läbi Eesti toimunud transiit lõppes pea täielikult, kuna kaubagrupid, mida vedasime, olid lääne sanktsioonide all.
Korporatiivse suurkliendi mahtude oluline vähenemine.
Muudatused erinevate veoviiside vahel, kus enne näiteks lennutranspordil olnud kaup liigub nüüd konteineris või mööda raudteed, sama töö, aga käive on väiksem.
Veohindade langus.
Ühe tegevuse suundumine Eestist Lätti.
Mullu oktoobris alustati ka Betooni tänava logistikakeskuse laiendusega.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele