Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alexela mängiti raha jagamisest välja

Alexela Energia juht Marti Hääl regulaatoritelt õigeks ajaks vastust ei saanud. Foto: Andras Kralla

Läti ja Soome konkurentsiamet ei andnud tähtajaks heakskiitu Alexela kavale rajada regionaalne LNG-terminal Paldiskisse, mistõttu jääb vendade Häälte suuromanduses olev ettevõte tõenäoliselt välja euroraha taotlemise praegusest voorust. Uus võimalus võib avaneda alles järgmisel aastal kui heakskiit Euroopa regulaatorilt on olemas.

Paldiski veeldatud maagaasi terminali taotluse esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile OÜ Balti Gaas. Eesti riik ei plaani terminali investeerida. LNG-terminali maksumus on eri hinnangutel 300–500 miljonit eurot, investeering elavdaks märgatavalt asukohamaa majandust. Kõige kaugemale on Eestis LNG-terminali rajamisega jõudnud Alexela Grupp, aga sellest on olnud huvitatud ka Vopak, mis soovib terminali rajada Muuga sadamasse.

Täna lõppes Euroopa Ühendamise Rahastu taotlusvoor, millele pidid esitama rahastustaotluse kolme projekti arendajad: Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendava Balticconnectori gaasitoru, Lätiga gaasi transiidi võimaldamiseks vajaliku Karksi kompressorjaam ning Paldiski veeldatud maagaasi (LNG) terminal.

Selleks, et taotlus esitada, on vajalik lisada ka Eesti, Läti ja Soome energiaregulaatorite heakskiitev ühisotsus. Kui Soomet ja Eestit ühendaav gaasitoru Balticconnector on regulaatoritelt heakskiidu juba saanud, siis Alexela Groupi firma Balti Gaas LNG-terminali taotluseks heakskiitu välisnaabritelt ei saanud.

Eesti konkurentsiamet kinnitas, et pole heakskiidust keeldunud, ent Läti ja Soome kolleegid ei ole veel valmis ühisotsust allkirjastama. Otsustamatuse lahendamiseks läks heakskiidu andmise otsustamine eile edasi Euroopa Liidu energiaregulaatori ACER kätte. Kuna aga ACERil on otsuse tegemiseks aega kolm kuud, ei saanudki viimase heakskiit tänaseks ühistaotlusvooru esitamiseks valmida.

Pikk ooteaeg

Nii saab Balti Gaas projektitaotluse esitada alles järgmises rahastamisvoorus. Kuni 2020. aastani toimub igal aastal vähemalt üks rahastamisvoor.

Alexela Energia juht Marti Hääle sõnul pole neid seekordsest rahastusvoorust väljajäämisest veel teavitatud. Oma taotluse kavatseb Alexela täna ära esitada. Hääl märkis, et loodab siiski parimat, sest järjekordne kaigas kodarates ületaks mõistlikkuse piire.

Hääl rääkis, et negatiivse stsenaariumi tarvis varuplaanide loomist takistab see, et pole kindel, mida riik või Euroopa Liit edasi teha plaanivad. Tema sõnul on oluline aru saada, kas selles küsimuses toimub riikliku energiajulgeoleku strateegia elluviimine nii Euroopa tasemel kui ka regiooni tasemel. Ebaselge olukord ei soosi Hääle sõnul investeeringuid. „Vaatamata raskustele ei ole me varasemates projektides püssi põõsasse visanud ega viska ka seekord. Nüüd hakkab juba Eesti talupoeglik trots tekkima, natuke nagu Pearu ja Andrese lugu," nentis Hääl.

Eleringil hoog sees

Gaasi süsteemihaldur Elering Gaas AS esitas kolmapäeval koos Soome riigile kuuluva Baltic Connector OYga Euroopa Komisjonile taotluse Euroopa Liidu kaasfinantseeringu saamiseks Eesti ja Soome gaasiühendusele Balticconnector.

Lisaks taotleb Elering Gaas Euroopa Komisjonilt kaasrahastust projektile, mille eesmärk on Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamine, et seda oleks võimalik kasutada gaasi transportimiseks mõlemas suunas. „Veel mõne nädala eest polnud sugugi kindel, et suudame rahastamistaotluse tähtajaks esitada. Raske on üle hinnata kõikide Eesti ja Soome osapoolte operatiivset ja konstruktiivset panust taotluste ettevalmistamisel,“ ütles Elering Gaasi nõukogu esimees Taavi Veskimägi.

Balticconnector valmib plaani järgi 2019. aastal.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.