Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks pahategevus tõmbab rohkem kui heategevus?

    Üks konverentsil esinejatest on ettevõtja Jaan PuusaagFoto: Eiko Kink

    Täna toimub aasta suurim heategevuskonverents „Pahategevus tõmbab rohkem kui heategevus. Kuidas muuta ühiskond omakasupüüdlikust kaasaelavaks?”.

    Konverentsi korraldab SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“ ja sellest osavõtt on tasuta. Konverents toimub Tallinnas, Radisson Blu Sky Hotellis.
    Üheskoos mõtiskletakse, kuidas muuta Eesti ühiskond hoolivamaks ning kuidas abivajajaid aidata. Vaadeldakse sära ja salapära heategevuse ümber, üritatakse serveerida sotsiaalset riiki liberalismikastmes ning kuuldakse, kas teadus murrab enne haigused või patsientide rahakotid, teatas konverentsi korraldaja Toivo Tänavsuu.
    Heategevusele, sotsiaalelule ja meditsiinile keskenduval konverentsil võtavad sõna Siim Kallas, Mart Kadastik, Karl Martin Sinijärv, Indrek Kasela, Jaan Puusaag, Toivo Tänavsuu jt. Meditsiinist räägivad noore teadlase preemia laureaat Lili Milani, onkoloog Heli Everaus ja toitumisspetsialist Adik Levin. Konverentsi võtavad kokku poliitikud Margus Tsahkna, Artur Talvik, Viktor Vassiljev, Eiki Nestor, Liina Kersna ning Martin Helme debatiga „Maksa või sure? Kui kaugele peaks ulatuma solidaarne abikäsi? Kas enne hülgavad liberaalid abivajajad või ajavad sotsid riigi pankrotti?”. Päeva juhib ajakirjanik Margus Saar. 
    „Terve inimene on suur kulu kokkuhoid mitte ainult tööandjale vaid ka riigile – seega ei ole põhjendatud mure hinnata kas täiendav kompensatsioon spordile, massaažile, arsti teenustele, vaktsineerimistele (tööga mitte seotud) vms on varjatud hüve – see on kõigi kolme – töötaja, tööandja ja riigi huvi,” ütleb ettevõtja Jaan Puusaag, kes võtab konverentsil sõna selle vastu, et ettevõtjate heateod oma töötajate tervise heaks on riigi poolt maksuga „karistatavad”. 
    „Oleme vähiravifondis näinud, et Eesti inimesed armastavad teha head. Rutata appi kui ühel meist on must mure. Olla osa - kasvõi väike osa - mingi probleemi lahendusest. Nüüd on aeg küsida, mida meist igaüks saaks oma rollis teha selleks, et Eesti ühiskond oleks veelgi osavõtlikum ja tervem,“ sõnas vähiravifondi „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu. „Tervisest ja haigusest, selle hinnast ning liberaalses vaimus sotsiaalse riigi ehitamisest sellel konverentsil juttu teemegi. Olgu üritus inspiratsiooniks kõikidele osavõtjatele. Kõnelegu mitte ainult laval käijad, vaid ka publik.“
    Vähiravifond “Kingitud elu” on 2014.aastal asutatud vähiravi toetusfond. Fond toetab vähihaigeid, kelle ravi ei rahasta haigekassa. 2015.aastal on fond annetustena kogunud üle 500 000 euro ning toetanud 45 inimese ravi. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Harju Elektri uueks finantsjuhiks saab Priit Treial
Harju Elektri nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks ja finantsjuhiks Priit Treiali, kes asub ametisse 14. novembril ja tema volituste tähtaeg on kolm aastat.
Harju Elektri nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks ja finantsjuhiks Priit Treiali, kes asub ametisse 14. novembril ja tema volituste tähtaeg on kolm aastat.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.