Müüt eestlasest kui heast liinitöölisest

Palgaseminari lõunapaus, vastamisi istuvad kaubandusettevõtja maakonnast ja tehnoloogiaettevõtja pealinnast. Nad arutavad: „Issand-issand, kui see tööjõukriis nüüd minuni jõuab! Ma hirmuga kuulasin seda!“ Äsja on lõppenud ettevõtjate ja värbamisspetsialistide arutelu tööjõunappuse üle. Kaubandusettevõtja tõdeb, et keskharidus ja varasem kogemus – see on nüüd ajalugu. Nii kõrgeid standardeid ei saa enam seada.

Ka tehnoloogiaettevõtja kinnitab, et ta tahaks küll kõrgharidusega inimesi, aga niikaua, kui tema ootab, et IT-mehed oma ülikoolidiplomid kätte saavad, on kõik juba igale poole mujale ära palgatud. Kaubandusettevõtja on loonud selle vastu soojad töösuhted Tallinna teeninduskooliga, tehes oma firmast praktikabaasi. Tehnoloogiaettevõtja aga pommitab tööpakkumistega Tartu Ülikooli IT-tudengeid, sest kui ta seda ei teeks, jääksid talle täiesti tühjad pihud.

Hinda immigranti

Ida-Virumaal Narvas ja Jõhvis kohvikuid pidav Kuurme lisas, et Ida-Viru inimesele on õigel ajal üle kantud ja seejuures ametlik palk ühed kõige tähtsamad asjad töö juures. 

Transport on tööandja õlul

CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper rääkis, et viimasel ajal juhtub sageli, et tööintervjuule kutsutakse üks inimene, kuid ta tuleb koos mitme sõbrannaga ja ütleb, et ei taha hakata üksi sõitma pikka maad näiteks Tallinnast Raasikule tööle. Ta ütleb, et hakkavad aga hea meelega koos seda maad sõitma, kui suudetakse leida töö ka sõbrannale.

„See, kui palju tööandja on nõus panustama töötajate transporti kaugemalt, sõltub sellest, kui tugevalt ta tunnetab tööjõu puudust,“ märkis Käsper.

Tamm märkis, et kuna Raasikul elab tuhat inimest, aga ainuüksi nende tehasesse on vaja 250, peavad nad inimesi pidevalt kaugemalt transportima. „200 eurot inimese kohta kuus transpordi peale on miinimum, millega eelarves arvestame. Ükskõik, mis selle inimese palk ka on.“

Kuurme aga rääkis oma kogemusest, kus ta transportis kaugelt ühe töötaja, kes oli nii hea, et tema ümber koondus juba hea tiim kohalikest. Nimelt pidas Kuurme kuni kevadeni Jõhvi kontserdimaja kohvikut, kuhu tõi peakoka Tallinnast.

„Tema ümber hakkas tiim koonduma, ta suutis oma professionaalsusega häid töötajaid leida. Samas kogunes sinna igasuguseid inimesi, kes algul tundusid toredad, aga peagi selgus, et tegemist on varaste või joodikutega. Need kogemused tekitasid teatava kõhutunde, mille järgi inimesi valida," rääkis Kuurme, kes praegu peab kohvikut TÜ Narva kolledžis. "Sinna tahavad töötajad ise tulla, sest kui saavad selle töö kogemuse oma CVsse, tahetakse neid Narvas üle osta,“ sõnas Kuurme.