Tööjõumakse ei maksa tuhanded

Eelmise aasta lõpus lõid kolm OÜtamise vastast kohtuotsust käima tulise OÜ temaatika, mille peale asus maksuamet korda majja lööma. Sihikule võeti ettevõtted, kes tegelikku püsivat töösuhet paberitel teenuse osutamisena näitasid. Kohtulahendite järgi töötati välja ka vastav juhend, kuidas täpselt ettevõtted käituma peaksid, et neid varjatud töösuhtega tööjõumaksude tasumisest viilimises ei saaks süüdistada.

Eelmise aasta esimese kolme kvartali kokkuvõtte järgi ei tasunud tööjõumakse 23 192 ettevõtet. Nende seas on nii äriühinguid, mitteresidentidele kuuluvaid ettevõtteid kui ka riigiasutusi. Paljud neist on ettevõtted, kus aktiivset tegevust ei toimugi või kus pole töötajaid, kellele tasu maksta. Siiski on nende seas ka neid, kes aktiivset töötegemist varjavad ja tehtud töö eest teenitud tulu pealt maksudega mängivad.

Kahe kuuga 102 OÜtajat

Sõerd märkis, et Eesti maksusüsteemi põhijooned kujundati 1994. aasta maksureformiga, kuid sellest ajast on majanduskeskkond põhjalikult muutunud. „Maksusüsteem ei ole kivisse raiutud, ka see vajab moderniseerimist, seda eelkõige konkurentsivõime seisukohast,“ ütles ta. Sõerd leiab, et Eesti maksusüsteem pole dividendide maksustamisel enam ammu konkurentsivõimeline. „Sotsiaalmaks oleks vaja vähemalt osaliselt teha töötaja maksuks ja tööjõumakse tuleks tervikuna langetada,“ rääkis ta. Samuti tuleks suurtootjatel langetada energiamakse.

Maksustada tootlikkuse järgi

„OÜdel on vaja reegleid, et eristada kapitalitulu ja palgatulu,“ ütles Sõerd. Kapitalitulu on tulu investeeritud kapitalilt passiivses vormis, töösuhe aga aktiivne tegevus, mis on reeglina tööandja antud ja poolte vahel kokku lepitud tööülesandeid täites.

Sõerd pakkus välja, et üks võimalus oleks mõistliku tootluse kriteeriumi rakendamine. Ta märkis, et olemuslikult on kapitalitulu saamiseks vaja osaühingusse panna kapitali. Selleks tuleb arvestada, kui palju on investeeritud ja akumuleeritud kapitali, ning arvutada sellelt summalt mõistlik tootlus. „Aluseks võib olla kas või näiteks kohaliku väärtpaberituru dividenditootlus pluss mingi marginaal. Investeeritud kapitali aastane tootlus oleks see piirsumma, mis välistatakse sotsiaalmaksukohustusest,“ selgitas Sõerd, lisades, et mingil kujul on sarnase süsteemi rakendanud ka Soome ja Rootsi. 

Sõerd lisas, et tootluse kriteeriumi rakendamine on ainult üks võimalus, kuid ainet aruteludeks, kuidas kehtivat süsteemi muuta, oleks kindlasti veel. „See oleks kehv lahendus, kui kogu asi jääks vaid kohtulahendite kujundada. Kohtupraktika kujunemine kestab palju aastaid, seni valitsevad aga määramatus, maksuriskid ja ebaõiglane konkurents,“ ütles ta.

Sester: pole põhjust OÜsid umbusaldada

Rahandusminister Sven Sester ütles, et ettevõtjana tegutsemist tuleb soosida, sest sellest on kasu kogu ühiskonnale. Üldises plaanis on tema sõnul küsimus selles, kuidas jagada hariduse, tervishoiu, pensionide ja muude riigi funktsioonidega seotud kulud õiglaselt kodanike vahel nii, et ettevõtlusaktiivsus kasvaks. „Osaühing, nagu teisedki äriühingute liigid, on seaduslik äritegevuse vorm. Ei ole põhjust suhtuda umbusuga osaühingusse kui tegevusvormi või ettevõtjatesse, kes selles vormis tegutsevad,“ ütles ta.

Sester märkis, et mida üheselt mõistetavam on seaduslik maksukäitumine, seda lihtsam on nii makse tasuda kui ka nende tasumist kontrollida. Maksuameti koostatud juhendi kohta ütles ta, et sellele on ettepanekuid teinud ka ettevõtlusorganisatsioonid ja need täiendused on operatiivselt sisse viidud. „Loodan, et selline koostöö parandab maksude laekumist ja tagab ettevõtete võrdsema konkurentsikeskkonna,“ ütles ta.