Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et PKC lahkumine Eestist näitab, et meie majanduses on toimumas struktuurimuutused – odavad töökohad lahkuvad ja kallist tööd me veel nii hästi teha ei oska. Riik peab appi tõttama.
- Ettevõtlusminister Liisa Oviir Foto: Andres Haabu
„Riik peab võtma juhtrolli ja aitama ettevõtteid väärtusahelas ülespoole liikuda. See eeldab ekspordi ja innovatsiooni toetamist, aga ka töötajate koolitamist,“ rääkis minister.
Oviir märkis, et Eestit ümbritsevad riigid teevad oluliselt rohkem müügitööd investeeringute meelitamisel ja pakuvad sealjuures ka paremaid tingimusi tehastele ja suurtootjatele – olgu selleks siis maksusoodustus, odav maa või rahaline tugi. Ta lisas, et EASis avati sügisel uuesti arenduskeskuste meede, mille vastu on senimaani suur huvi olnud. Praegu peab EAS läbirääkimisi ligi 20 välismaa suurettevõttega, kes on näidanud üles huvi lähiajal Eestisse laieneda ja tegevust alustada. „Kui meie neile soodsat keskkonda ei loo, siis neid töökohti ei tule,“ ütles Oviir.
Oviir rääkis, et viimasel ajal on olnud fookuses maksukeskkonna parandamine. Mitmeid ettepanekuid maksumuudatusteks on tehtud ka tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamise protsessis. „Need aitaksid kasvatada majandust ja suurendada Eestis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet,“ ütles ta. Näiteks on pakutud välja sotsiaalmaksu lae kehtestamist, ressursitasude suuremat laekumist kohalikele omavalitsustele, et nad oleksid huvitatud ettevõtluse arendamisest. Samuti on juttu olnud elektri hinnakomponentide diferentseerimisest lähtuvalt tarbimiskogusest ja piirkondliku konteksti jälgimist maksude kehtestamisel. Viimase puhul vaadatakse, mida teevad naaberriigid aktsiiside ja maksusoodustustega. „Makse ei tohi vaadata ainult eelarve laekumise kontekstis, vaid ka riigi konkurentsivõime seisukohast lähtuvalt,“ ütles ta.
Käivitada tuleks suurinvestori toetusmeede
Oviir rääkis, et kõik viimasel ajal tehtud uuringud näitavad, et ettevõtjatel puudub julgus teha Eestis suuremahulisi investeeringuid. Ka siis, kui selleks on olemas oma kapital. Paljud ettevõtjad on hakanud raha dividendidena ettevõtetest välja võtma, mis samuti viitab investeerimisjulguse puudumisele. Lisaks näitab statistika, et tulu uutest toodetest ja teenustest ei ole kasvanud, pigem isegi vähenenud. Samas just uute toodete ja teenustega on võimalik kõige rohkem eksporti suurendada.
„Selleks, et tagada Eesti majanduskasv, on kõigepealt vaja tagada ekspordi kasv. Selleks aga on vaja teha investeeringuid ja töötada välja uusi tooteid ja teenuseid,“ ütles minister. Ta lisas, et Eesti positsiooni parandamiseks on majandusministeerium teinud rahandusministeeriumile ja peaministrile ettepaneku käivitada suurinvestori toetusmeede, tippjuhtide arenguprogramm ja väliskaubanduse ja ekspordi arengu täiendavad meetmed. „Nende kolme meetme koostöös oleks võimalik meelitada Eestisse suurtootjaid, koolitada juba tegutsevaid juhte ning Eestit senisest aktiivsemalt promoda,“ märkis ta.
Täna teatas autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav rahvusvaheline
PKC Grupp, et sulgeb järgmise aasta märtsis Eestis tootmise ja koondab aasta jooksul 613 töötajat.
Seotud lood
Viimaste kuude jooksul kolmanda suurlepingu sõlminud Harju Elekter teatas, et võtab tellimusmahu täitmiseks sisse koha PKC Eesti käsutusest vabanevates tootmishallides Keila Tööstuspargis.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.